Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kurikaelad on tõusnud tegijateks

    Eesti kütuseäri on viimasel paaril aastal toiminud kui superskeem, kus ausaid ja ebaausaid pole võimalik täielikult eristada. Tutvustame üht kütuseturul suurte summade pööritajat.

    Tutvustame üht kütuseturul suurte summade pööritajat, endist politseitöötajat Kaupo Püvi, kes tegeles minevikus aastaid autode varastamisega. Viimasel paaril aastal on ta aga kütuseturul jäänud silma suurte summade pööritamisega ning tõusnud paari aastaga kohalike aktsiisiladude üheks suuremaks hulgimüüjaks. Pealtnäha on äri aus, kuid kas ikka on?
    2008. aastal asub Püvi tegelema kütuseäriga. Enda sõnul proovis ta üht ja teist, alustas kütuseterminalides istumise ja kontaktide loomisega ning kogu ärile panid aluse isiklikud tutvused. Püvi esimese kütusefirma nimi on osaühing R&B, mis praeguseks kuulub Äripäevas mitmes tankiste tutvustavas loos figureerinud Panama firmale Transatlantic International Brokers Corp.Teine Püvile kuulunud firma Viking Oil on liikunud täpselt sama teed ja praegu tegutseb Püvi kolmanda firma, Vikingfueli kaudu. Kliendid on Püvile lojaalsed püsinud firmade vahetumisest hoolimata. Tõsi, ka Vikingfuel ei kuulu enam Püvile, vaid tema kirju minevikuga sõbrale, Viljandi meelelahutusärimehele Andres Pajumägile, kuid Püvi on endiselt ettevõtte tegemistega seotud.
    Äri käib aktsiisilaos. “Meie oleme läinud seda teed, et kaupleme aktsiisilaos kütusega ilma maksudeta. Iga tonni pealt teenime 10–20 dollarit. Kui parematel päevadel müüsime 400 tonni kütust, siis see tõi päris palju raha,” räägib Püvi. Äripartner Pajumägi väitel enam nii suuri käibeid ei tehta.Nende äri puhul tekib aga küsimus, millele ammendavat vastust Püvi ja Pajumägiga vestlemine ei annagi. Nimelt, kuidas on Vikingfuelil võimalik kasumlikult konkureerida suurte maaletoojatega, kellelt ta ise kütust ostab ja kelle kaupa kohe aktsiisilaos edasi müüb. Vikingfuel müüb Äripäevale teadaolevalt kütust 10–15 protsenti suurtest maaletoojatest soodsamalt ja on just seetõttu endale suurkliente võitnud.
    “Kord on meil odavam ja kord teistel. Meil on iga päev uus hind,” räägib Püvi sisulist vastust andmata. Kummalisi asjaolusid on selles äris veel. Nimelt väidab Püvi, et olulise osa nende äriideest moodustab see, et nemad müüvad kütust ajaloota firmadele, kellele maaletoojad ise müüa ei soovi. See väide ei pea aga paika, sest tegelikkuses müüvad siiski ka maaletoojad taolistele firmadele kütust.Püvi firmade tegevusele mõeldes ja kütuseturult kogutud infot analüüsides kerkib silme ette hüpoteetiline skeem, kus Vikingfuelist edasi arenev tehingute ahel on läbi tankistide Püvi või omakorda Püvi “ülemuste” kontrolli all. Tekib kahtlus, et Vikingfuel võib olla olla halva mängu juures lihtsalt see keha, mida kasutatakse kasumi väljavõtmiseks ning käibe tekitamiseks ja mida hoitakse puhtana.
    Musta töö teevad ära pisifirmad, kes paari kuu tagant vahetuvad ja kütuse aktsiisilaost välja müüvad. Siis tekib ka kohustus tasuda käibemaks, aga see jäetakse riigile maksmata ja enne kui maksuamet turja kargab, on pisifirma oma tegevuse lõpetanud ning tema kohale asunud uus. See seletab, miks kütuseäriga tegeleb nii palju väikefirmasid ja miks nad ajavad seda äri lühiajaliselt. Samuti võiks see olla seletuseks, miks Viking Oili või Vikingfueli taolistel firmadel on võimalik pakkuda konkurentidest madalamat hinda.
    Maksuvaba kütust aitavad aga turustada tõenäoliselt jaemüüjad või suured kütusetarbijad, kes skeemis kasutatavatelt pisifirmadelt kütuse omakorda ära ostavad. Sisuliselt jagavad nii hulgimüüja kui ka aktsiisilaost kütuse ostja käibemaksusumma omavahel ära, maksude maksmata jätmises jääb aga süüdi vahelülina kasutatav pisifirma, mida juhivad tankistid ning mille omanike tagaajamine sarnaneb tuule püüdmisega väljal.
    Püvi sõnul on maksuamet Viking Oili kõvasti pihtide vahel hoidnud, kuid midagi halba pole seni tõestatud. “Koputajaid on kõvasti,” lisab Pajumägi põhjuseks, miks maksuamet kummitab.
    Käivet tekitab Vikingfuel endale olulisel määral ka suurte tuntud kütusefirmade kaudu, kellele suudetakse kummalisel kombel müüa kütust sageli soodsamalt maaletoojatest, kellelt Vikingfuel ise on sama kütuse ostnud. Äripäevale on mitmest allikast vihjatud, et üks Vikingfueli suuremaid kliente on olnud eestlastele Antti Moppelile ja Andres Linnasele kuuluv Olerex. Nii Olerex ise kui ka Vikingfuel jätsid oma ärisuhte olemasolu või mitteolemasolu kommenteerimata.
    Aruandeid ei esita. Püvi omandusest tankistidele liikunud firmadel on esitamata ühel nii 2008. kui ka 2009. aasta aruanne, teisel 2009. aasta aruanne, mil toimus suure raha keerutamine. Seetõttu ei figureerinud Viking Oil ka suuremate kütuse hulgimüüjate nimistus, kui vaadata turuülevaateid.
    “Nad ei ole tankistid,” ütleb Püvi rumeenlase Popa Kornelia ja türklase Yalniz Asiri kohta, kes esindavad nimetatud Panama firmat, mis Püvi kaks eelmist kütusefirmat ära ostis. “Vähe raha selle eest ei pakuta,” märgib Püvi firmade müügihinna kohta. Ta räägib, et kohtus türklase Asiriga Lõuna-Ameerikas ja Panama firmale oli ahvatlev tema firmade suur käive. Kuigi Püvi ei pea oma firmade uusi omanikke tankistideks, pole tal samas aimugi, mis eesmärgil tema firmad kokku osteti.
    Püvi ja Pajumäe äristrateegiat võibki iseloomustada Prantsuse kuninga Louis XV kuulsaks saanud sõnadega “pärast mind tulgu või veeuputus”. Näiteks küsimuse peale, kas Püvi end süüdi ei tunne, kui elatub maksupetturitele kütuse müümisest ehk pettuste toitmisest, toob ta võrdluse: “Kui ma tean, et mingid Hiinas toodetud kingad on toodetud lapstööjõudu või orje kasutades, siis ma ju ei jäta neid seepärast ostmata. Teie ju ka ei jäta!”
    Nii Püvi kui ka Pajumägi jõuavad kohtumise lõpus järeldusele, et kui nemad ei müü, müüb keegi teine.
    Autor: Piret Reiljan, Kaisa Gabral
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kaubanduskoda protestib avaliku sektori puhkuse pikendamise plaani vastu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.