BIM annab 3mõõtmelise mõõtmelise

Artikkel

- Uudised
- 6. veebruar 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
BIM annab 3mõõtmelise mõõtmelise
BIM-meetodiks nimetatakse ehitise modelleerimist ja kogutud ehitusinfo süsteemset kasutamist. Projekteeritud visuaalse mudeli juures kasutatakse parameetrilisi elemente. Meetodi esmane efekt tulebki visualiseerimisest: projekti osapooled mõistavad projekti kirja pandut üheselt.
Kahemõõtmeliste plaanide ja lõigete kokkuviimine ilma ehitusalase hariduseta on keeruline, ent kolmemõõtmelisest ehitusprojektist ülevaate saamine käib kiiresti. Lisaks ei ole tellijal vaja ehitise mudeli vaatamiseks osta spetsiaalset inseneritarkvara. Selle jaoks on olemas mitmesugused tasuta programmid, mis ei ole keskmiste näitajatega sülearvutitele koormavad.
Visualiseerimise abil on võimalik omanikule tema tulevases ehitises ringkäik teha. Mudel aitab hinnata projekteeritud lahenduste sobivust ja vajadusel neid korrigeerida.
Protsessi keskne osa ongi projektis osalejate informatsioonil põhinev ehitise koondmudel. Meetodi kasutamine algab hoone eskiisi koostamisest ning seda rakendatakse ka hoone haldamisel.
Rohkelt infot. Kui ehitusprotsessi osalised kasutavad ehitusinfo modelleerimist, annab see kokkuhoiu erinevates ehitusetappides.
Ehituse algfaasis, kui on vaja välja selgitada olemasoleva hoonestuse tegelikud mõõtmed, saab teha laserskannimise. Nii sünnib ehitisest täpne mõõdistus, millest saab koostada väga täpse inventariseerimismudeli. Olemasolevate hoonete puhul esineb tihti olukorda, kus traditsioonilisel meetodil leitud mõõtmed ei vasta tegelikkusele.
Projekteerimisetapis on mudelprojekteerimise kasutamisel mitu eelist. Koostatakse üks mudel või osamudel, programmis genereeritakse mudelist joonised. Oluline on märkida, et mudel sisaldab märksa rohkem informatsiooni, kui jooniste peal kajastub.
Näiteks on võimalik simuleerida, kui palju hakkab projekteeritud hoone energiat tarbima, ja vajadusel saab projektis muudatusi teha. Samuti saab kontrollida, millised on valgustuse tingimused: kas hoones on piisavalt loomulikku valgust ning kui palju on vaja projekteerida kunstlikku valgust. Ka ehitusetapis on meetodi kasulikkus mitmeti mõõdetav. Kindlasti väljendub see mahuarvutuste lihtsustumises ja ehitatava objekti visualiseerimises.
Leiab probleemkohad. Ehitusetapi jaoks on olemas ehituse juhtimise tarkvarad, milles saab visualiseerida ja modelleerida kogu ehitusala. Seejärel võib integreeritud kalendergraafikus koostada ehituse simulatsioone, kus ehitusprotsess läbi mängitakse. See on vajalik ennekõike keerulistes tingimustes ja suurtel objektidel, mille puhul on ehitusprotsess pikk.
Levinud murekoht on see, et projekteeritud kommunikatsioonid ei mahu ettenähtud alasse ära. Ent kasutades projekti osade liitmise programmi, mis võimaldab ka vastuolude kontrollimist, saab probleemsed kohad varakult üles leida.
Meetodi juurutamiseks on oluline harjumuste muutmine ning tellija, projekteerija, ehitaja, haldaja ja riigi koostöö. Muutmist vajaks ka asjakohased seadused.
Autor: Aivars Alt
Hetkel kuum