Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mugavus kaotab kontrolli raha üle

Tanel Raig 07. veebruar 2011, 00:00

Korteriühistu "Asunduse 9" lõpetas mullu septembris üle kümne aasta kestnud koostöö senise hooldusfirmaga. Ühistu esimehe Kai Tisleri sõnul oli hooldusfirma käes täispakett - ühistule osutati kõiki teenuseid alates raamatupidamisest ja avariiteenistusest kuni suuremate remonttöödeni välja. Tisleri kinnitusel raamatupidamise ja avariiteenusega probleeme ei olnud. Probleeme tekitas aga maja hooldamine ning remont. Mitmed tööd, mida hooldusfirma majanduskava kohaselt pidi tegema, jäeti tihti tegemata, ütles Tisler. "Veel keerulisem oli tehtu kontrollimine," nentis ta.

Eriti teravaks läks hooldusfirmaga suhe, kui ette võeti maja rõdude renoveerimine. See päädis haldaja ja majaelanike vahelise kohtuprotsessiga. Ebaselgeks jäi ka renoveerimiseks võetud pangalaenu kasutamine.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et tema veendumusel on majale kõige parem haldaja korteriühistu ise. Ühistu juhtkonda kuuluvad reeglina maja elanikud ja just nemad on kõige rohkem huvitatud oma maja parimast käekäigust ning on ka liikmetele kättesaadavad ja neile teada.

ASi Arco Vara Kinnisvarabüroo haldusosakonna juhataja Joel Soomer on teisel arvamusel. Tema sõnul kuuluvad korteriühistute juhatusse enamasti tegusad ja hõivatud inimesed, kellel napib igapäevaselt aega ühistuga tegeleda. Haldusfirmas on aga koolitatud ja atesteeritud inimesed, kel reeglina suuremad kogemused ja teadmised kui ühistu juhatuse liikmetel. Samuti on tema väitel haldusfirmadel reeglina palju koostööpartnereid, kellelt tellida teenuseid n-ö hulgihindadega.

Kai Tisler nentis küll, et nendel kujunes koostöö haldusfirmaga pigem valikuvõimalusi pärssivaks. Hooldusfirma pakub välja tööd ja tegijad ning korteriomanikel pole muud võimalust kui heaks kiita või tagasi lükata, räägib ta. "Suhteliselt vähe on võimalusi hooldusfirma tegevust mõjutada," ütles Tisler. Iseseisva ühistu puhul on aga tema väitel rohkem võimalusi leida lahendus, mis rahuldaks võimalikult paljusid korteriomanikke.

"Asunduse 9" ühistu otsustas proovida ise hakkama saada. Sisse ostetakse raamatupidamisteenus ühistutele spetsialiseerunud firmast, samuti sõlmiti OÜga CityHaldus avariiteenuste osutamise leping.

Kinnisvarafirmad kinnitavad, et korteri turuväärtuse jaoks ei ole vahet, kas majas korraldab tegevusi haldusfirma või üritavad majaelanikud ise hakkama saada.

"Otseselt korteri hinda ühistu poolt valitud valitsemisviis ei mõjuta," lubas 1Partner Kinnisvara juhatuse esimees Martin Vahter.

"Kui korteri trepikojad on renoveeritud, fassaad korrastatud ning maja ümbrus heakorrastatud, on korteri hind ka kõrgem, sõltumata valitsemise liigist," lisas Vahter.

Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus ütleb, et ostjate silmis on eelistatud renoveeritud ja hooldatud majad.

Vanemale kortermajale annab Lauguse sõnul lisaväärtust, kui fassaad on värskendatud, majal uus katus, paigaldatud turvauksed. Ostja tunneb huvi ka hoone sisemiste parenduste vastu.

Lisaväärtust annab kui trepikoda on korrastatud ja torustikud ning elektrisüsteem uuendatud.

Pole niivõrd oluline, kas nende tööde korraldamisega on hakkama saanud initsiatiivikad ja ettevõtlikud ühistu enda inimesed või ostetakse teenus sisse, ütles Laugus.

Just ulatuslike renoveerimistöödega võibki korteriühistu "Asunduse 9" esimehe Kai Tisleri sõnul tekkida probleeme.

Hooldusfirma ei ole kuigivõrd huvitatud vana maja renoveerimisest. See nõuab suuri investeeringuid ning on korterelamu puhul seotud riskiga, eriti siis, kui töid finantseeritakse pangalaenuga, selgitas Tisler.

Isegi kui praegu maksavad kõik elanikud korrektselt, võivad 10-15 aasta jooksul elanikud vahetuda. Kas aga ka uued elanikud on korrektse maksekäitumisega, on väga raske ette prognoosida, arutles Tisler.

Mina soovitan vee, kütte, elektri ja prügiteenuse jätta kindlalt ühistu kätte ja arveldada otse ühistu kaudu. Haldajale ei tasu anda maksete vahendamise õigust. Need on väga suured summad ja ei ole vaja ahvatlusi.

Skeem võiks välja näha selliselt, et kommunaalettevõtte edastab arve ühistu juhatusele, raamatupidaja jagab arved ühistu liikmete vahel laiali ja liikmed tasuvad ettenähtud summad ühistu arveldusarvele.

Edasi tasub ühistu juhatus või raamatupidaja otse kommunaalettevõttele. Samuti on võimalik teha ühistul ja kommunaalettevõttel otsekorraldusleping, kui vastastikune usaldus on saavutatud.

Kõik maksed sooritatakse ühistu kontode kaudu. Haldusfirmal on kontole ainult juurdepääs.

Ühistu saab sel moel asjadel silma peal hoida. Kõik mitteregulaarsed maksed (avariid, remondid jms) kooskõlastatakse iga kord ühistu juhatusega eraldi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:47
Otsi:

Ava täpsem otsing