Uudised
Kadri Bank
6. veebruar 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rootsis käib korterimüük nagu oksjon

Kuidas on võimalik, et ajal, mil maailm toibub majanduskriisist, on Rootsi kinnisvarahinnad kõigi aegade kõrgeimad? Rootsi majandusel on läinud kõige paremini Euroopas, seda ka eelmistel aastatel, ja SKP kasv on olnud hea. Valitsus on viinud läbi tulumaksureformid jne. Nii et nendel umbes 90 protsendil inimestest, kellel on tööd, läheb majanduslikult päris hästi.

Ka laenuintressid on olnud ja on ka praegu madalad. Aga see mõni protsent intressi ei ole kõige tähtsam. Näiteks Stockholmis on hinnad tõusnud seepärast, et siin on tööturg kasvanud ja inimesi kolib järjest juurde. Praegu on tung Stockholmi 40 aasta suurim. Pluss see, et eluasemeid ehitatakse väga vähe juurde. Nii et nõudlus on palju suurem kui turg ja see pressib muidugi hinnad üles.

Vahetevahel võrreldakse meid Londoni ja Kopenhaageniga, kus hinnad kukkusid kriisi ajal 20-30 protsenti. Aga Kopenhaageni kesklinna oli ehitatud väga palju ostukortereid. Siin ei ole seda toimunud. Erinevalt Rootsist ostetakse Inglismaal kortereid ka spekulatsiooniks - et üürida need välja. Loomulikult, kui sul on kaks korterit veel lisaks ja hinnad langevad, siis on see probleem.

Selline spekulatsioon pole vist Rootsis lubatudki? Põhimõtteliselt korteriühistud seda ei soosi. Ostukorterite mõte on, et sa ise seal elaksid. Kui sa näiteks elad Stockholmis ja ostad Malmösse korteri selleks, et seal õppida ning üürid selle siis hiljem välja, siis ühistu on sellega nõus. Aga mitte spekulatsiooniga.

Miks siis ei ole Stockholmi kortereid ehitatud? See on lihtsalt kallis. Varem toetas riik osaliselt ehitusfirmasid, aga enam mitte. Kesklinna piirkond on ka täis ehitatud, pigem ehitatakse äärelinnadesse uutesse piirkondadesse. Aga üldiselt on juurdeehitusi tohutult vähe.

Uue korteri kuumaksud on ka küllaltki prisked, kahetoalise puhul võib see olla 7000-9000 krooni, ja sellele lisaks veel laenumaksed.

Nagu ma aru saan, siis üürikorterite turg on Rootsis väga väike. Üürikorterite turg on muidugi olemas, aga sellest käis lainena üle üürikorterite ostukorteriteks tegemine. Nüüd räägitakse, et üürikortereid on liiga vähe, ja et ka see võimalus peaks olema. See on natuke ka poliitiline küsimus.

Kui on pakkuja turg, siis ega kinnisvarafirma vist väga klientide pärast vaeva nägema pea? Varem oli küll nii, et aasta parim müüja oli see, kes istus telefonile kõige ligemal, aga see aeg on möödas - konkurents on väga suur ja mitte ainult Stockholmis. Ka väiksemates kohtades on neli-viis bürood. Kliendile korterit oskab igaüks müüa, aga raske on endale seda ülesannet saada.

Meil on kolm müügikanalit: esiteks 229 müügipunkti, teiseks korterite kohapeal näitamised - seal käib meil umbes 500 000 inimest aastas. Kolmandaks on meie digitaalkanalid, eriti koduleht. Meil on 800 000 unikaalset külastajat iga nädal, mis tähendab, et see on üks kõige külastatavamaid kodulehti Rootsis.

Kes on teie keskmine klient? Kliente on ikka kõigist kategooriatest.

Toimib see loogika, et alustatakse väiksemas korteris, kus elatakse võib-olla väga lühikest aega, keskmiselt vahetatakse korterit pärast kolmandat aastat.

Kuidas korteri lõplik hind kujuneb? Kui Eestis reeglina ostuhind esialgsest hinnast ei erine, siis Rootsis toimub midagi oksjonilaadset. Turuhinda õieti ei olegi, vaid see kujuneb objekti müügi käigus. On teatud ettekujutus, et ruutmeetri hind on antud piirkonnas mingi suurusega, ja selle hinnaga astub maakler välja.

Kunagi ei tea ette, kui suur huvi on. Mõnda korterit käib 70-100 inimest vaatamas.

Vahel tõuseb hind 40 protsenti, sest mõni inimene ütleb, et ta tahab siin elada, sest on siin näiteks üles kasvanud või sugulased elavad kõrval. Nii et see on tõesti nagu oksjon ja lõpphinda on raske ette teada.

Sellest on väga palju räägitud, et mõned astuvad välja väga madalate hindadega, see võib olla isegi 50 protsenti valesti pandud. Aga meie büroos peab müüja aktsepteerima seda hinda, millega me välja astume.

Kas Rootsi kinnisvarahindade tõusul võiks olla mingi mõju ka Eestile? Ma arvan, et Rootsi majandusel üldiselt on mõju, ja Eesti eurole üleminek toob kaasa investeeringuid. Kui Rootsis on SKP juurdekasv, siis ehk kasvab Eestis ka tootmine.

Kas on ohtu, et ühel hetkel kukuvadki hinnad 20 protsenti, nagu mõned hoiatavad? Ma ei usu. Riigipank ütleb ju ka, et seda ohtu pole. SKP juurdekasv on niivõrd stabiilne ja intressid tõusevad. Võib küll arvata, et sel aastal veel hinnad mõne protsendi tõusevad, kuid eelmisest aastast vähem.

Rootslased on järjest enam valmis oma elamisele raha kulutama. Varem oli see 30 protsenti oma sissetulekust, nüüd juba 40 protsenti. See tähendab, et nad on valmis rohkem maksma.

Millest see valmisolek tuleb? Seal on palju mõjusid, aga praegu on näiteks televiisoris palju remondi- ja ehitussaateid. Varem tegid inimesed oma köögis remonti iga 15, aga nüüd juba iga viienda aasta tagant. Ka suvilad palju ümber tehtud alalisteks elamisteks.