Uus kodu või juurdeehitis nõuab kooskõlastusi

Enne kui kopp uue kodu ehitamiseks või olemasoleva laiendamiseks maasse lüüakse, tuleb omanikul korda ajada dokumentatsioon. "Koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneering, kui detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole, siis projekteerimistingimused," selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituslubade osakonna juht Helvi Kork.

Seega koostataksegi ehitusprojekt kas detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel. Ehitusloa taotlemiseks esitatakse ehitusprojekt eelprojekti staadiumis. "Ka ehitise laiendamine on ehitamine ja selleks peab olemas olema ehitusluba. Kohalikule omavalitsusele esitatakse ehitusloa taotlus, ehitusprojekt ja energiamärgis, kui see on nõutav. Tasuda tuleb riigilõiv," kirjeldas ta asjaajamise käiku.

Projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti koostades tulekski alustada projekteerimistingimuste taotlemisest. Projekteerimistingimustes antakse ka asutuste ja isikute loetelu, kellega projekt kooskõlastada tuleb. "Elamu juurdeehitise korral on nendeks Põhja-Eesti päästekeskus, Tallinna keskkonnaamet ja linnaosavalitsus. Siia lisanduvad olenevalt projektist ja olukorrast tehnovõrkude valdajate kooskõlastused, piirinaabrite kooskõlastused või arvamused, Tallinna kultuuriväärtuste ameti kooskõlastused ja muu säärane," märkis Kork.

Patika külla uue kodu ehitanud Eva Jaansoni kinnitusel läks asjaajamine arhitekt Pille Nageli abiga äpardusteta: "Ostsime krundi, detailplaneering oli siin juba olemas," rääkis ta. "Arhitekt aitas ka ehitusloa taotlemisel, asi läks suhteliselt kiiresti. Pooleteise aastaga said põhitööd valmis."

Ehitusseaduse järgi on väikeehitis kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.

Ka väikeehitise ehitamiseks on vajalik ehitusprojekt, kui seda nõuab ehitusseadus või kui taotletakse kasutusluba.

Elamiseks kasutataval ehitisel peab olema kasutusluba, järelikult peab eramu ümber- ja juurdeehituseks olema koostatud ehitusprojekt ja seda nõuet ei muuda ei vundamendi olemasolu, ruutmeetrite arv ega juurdeehitise tüüp.

Ehitusseaduse kohaselt loetakse ehitiseks aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ning inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja. Nõuded ehitistele sätestab ehitusseadus. Objektidele, mis ei kvalifitseeru ehitisteks, ehitusseadus ei kohaldu.

Siinkohal tuleb märkida, et riigikohus on 2006. aasta 19. juunist pärinevas kohtulahendis nr 3-1-1-44-06 asunud seisukohale, et ka kividele püstitatud aiamaja võib ehitusseaduse paragrahv 2 lg 1 mõttes olla ehitis, sest selle koha on omanik kindlaks määranud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda.

Riigikohus leidis, et ehitisena tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.

Hoone laiendamise võimalus miljööaladel sõltub reeglitest. Tallinna kesklinnas juhindutakse teemaplaneeringust, teistes linnaosades määratakse miljööalad linnaosa üldplaneeringuga.

See, mida väärtusliku hoonega teha võib, on sätestatud kaitse- ja kasutamistingimustes. Üldjuhul säilivad sellised hooned olemasolevas mahus. Juurdeehitus on võimalik, hoone laiendamise tingimused otsustatakse igal üksikjuhul eskiisprojekti alusel, arvestades ümbruskonnas välja kujunenud ehitusliku olukorraga. Tähtsaim on sobivus olemasoleva hoone ja keskkonnaga. Jälgitakse ka, et hoone laiendamisel ei ületataks piirkonnas lubatud hoonestustihedust ja -kõrgust.

Autor: Kadri Tamm