E-arved võidavad poolehoidu

Tanel Raig 08. veebruar 2011, 00:00

Ametlik statistika arvete liikide ja mahtude kohta Eestis puudub. Kuid ASi Itella Information hinnangul väljastati eelmisel aastal Eestis 51 miljonit arvet, mida on ligikaudu 4 miljoni võrra vähem kui 2009. aastal. Kui e-arvete maht kõigist arvetest oli 2009. aastal ligikaudu 27%, siis Itella Informationi hinnangul tõusis see eelmisel aastal 30 protsendini.

Eesti turu teine e-arvete vahendaja AS Eesti Post on nõus, et eraisikutele saadetavate arvete mahust moodustavad elektroonilised arved ligikaudu 25-30%. Kuid ettevõtte infologistikadivisjoni juht Toomas Türk lisab: "Kui rääkida ettevõtete vahel saadetavatest tõelistest e-arvetest, mis liiguvad ühest majandustarkvarast teise ning mida menetletakse elektrooniliselt, siis nende osakaal kogu arvete hulgast on praegu ligikaudu 5%."

E-arvete vahendajatena tegustevad Eesti turul Itella Information ja Eesti Post, lisaks on elektrooniliste saatelehtede turul tegutsemas veel paar ettevõtet. Suuremad neist on Telema ja Edisoft. E-arvete vahendamisel on kindel turuliidri positsioon Itella Informationi käes, kelle kaudu liikus eelmisel aastal pea 4,5 miljonit e-arvet. Eesti Posti maht oli ligi pool miljonit arvet.

Digiarvete saatjaid lisandub viiendik. Eesti Post prognoosib selle aasta e-arvete turu kasvutempoks vähemalt 15-20%. Kiiret kasvu ootab Toomas Türk e-arvete kasutuselevõtmisel avalikus sektoris. "Seniajani on olnud rohkem sõnu kui tegusid, kuid 2010. aasta läks selgelt ka euro ettevalmistuse tähe all," möönab Türk.

Itella Informationi tegevdirektor Ahti Allikas on seisukohal, et kindlasti kasvab turg tänavu vähemalt samas tempos kui eelmisel aastal. Tema sõnul aeglustub ehk eraisikutele suunatud e-arvete mahtude kasvutempo, kuid ta nõustub, et B2G (business to goverment) ja ka B2B (business to business) e-arvete hulga kasv on kindlasti kiirem kui eelnevatel aastatel.

Allikas ütleb, et avalikus sektoris on põhimõtete tasemel elavnemist juba praegu märgata, kuid mahud võiks olla mitu korda suuremad. "Esimesed avaliku sektori asutused kasutavad juba arvete digitaalset menetlust ja uuel aastal on oodata olulist kasvu," kinnitab ta.

Euroopa Komisjoniga ühte jalga astumas. Allikas lisab, et e-arvete teema on väga oluline kogu Euroopa jaoks. Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier on öelnud, et e-arvetes peitub ettevõtete, tarbijate ja Euroopa kaubanduse jaoks suur võimalus. Eelised, mida annavad säästetud aeg ja raha, on kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskavaga. Seega on Eestil võimalus kasutada üldist suunda ja kindlasti ka erinevaid struktuuritoetusi sellel Euroopa jaoks olulisel teemal, selgitab Allikas võimalust, kuidas arendada Eestis e-arvete saatmise võimekust.

eArvekeskuse teenus on jõudnud IT-lahenduse mõistes küpsesse ikka, kus on välja kujunenud töökindel ja piisava funktsionaalsusega lahenduste komplekt. 2011. aastal jätkame täiendavate võimaluste lisamist (eelkõige dokumendimenetluse ja digitaalarhiveerimise poolel). Plaanis on ka eArvekeskuse platvormi rahvusvaheline versioon. Võimalik, et tekib rahvusvahelisi konsortsiume, millest ka Eesti Post soovib osa saada.

Eesti Post osaleb aktiivselt ka uudse digikviitungi projekti väljaarendamises, mille eestvedajaks on Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit.

Itella investeerib 2011. aastal nii infrastrutuuri kui ka partneritega koostöö laiendamisse. Eesmärk on tagada klientidele parem e-arvete kättesaadavus ning laiendada võimalusi, kasutades reaalset e-arvet. E-arveldusele üleminekuga seotud teenustesse ja teenuste arendamisse plaanib Itella Eestis investeerida üle 4 miljoni krooni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:47
Otsi:

Ava täpsem otsing