Veri tänavatel tekitab Lähis-Idas ostumõtteid

Birjo Must, Silvia Kruusmaa 07. veebruar 2011, 07:50

Tuneesias ja Egiptuses vallandunud vägivallalained on need piirkonnad taas investorite huviorbiiti tõstnud. Mõlema riigi börsid tegid jaanuaris läbi suure languse ja nüüd oodatakse rahunemise järel toimuvat põrget.

„Viga on see, et rahvusvahelised investorid kipuvad kogu Lähis-Ida regiooni vaatama ühtse tervikuna. Tegelikkus on selline, et Lähis-Idast leiab mitmesuguseid riike – nii rikkaid kui vaeseid, kiire kui ka madala majanduskasvuga, kõrge kui ka madala tööpuudusega, nii rahulolevaid kui rahulolematuid rahvaid,“ pööras LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuhi abi Joel Kukemelk tähelepanu riikidevahelistele erinevustele.

Kui investorid käsitlevad kogu Lähis-Ida regiooni ühtse tervikuna ja müüvad mõtlematult kõikide Lähis-Ida regiooni kuuluvate ettevõtete aktsiaid, loob see Kukemelgi sõnul mõningates kiiresti arenevates ja madala tööpuudusega riikides nagu Katar, Omaan, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid, kuhu investeerib LHV Pärsia Lahe Fond, pigem hoopis häid investeerimisvõimalusi.

Ka Trigon Capitali fondijuht Mehis Raud soovitab Lähis-Ida piirkonda teha investeeringuid valikuliselt ning vaadata konkreetset riiki. „Näiteks Araabia Ühendemiraatides ja Katarris, kus ka meie fondil on positsioonid, peame mässu levimise ohtu äärmiselt väikeseks,“ rääkis ta.

Tasub investeerida teistesse riikidesse
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel antud piirkondi eraldiseisvana ei käsitleks ning asetaks nad üldisemalt eksootilisemate turgude konteksti ehk frontier markets. „Arvestades seda, kuhu globaalne majandustsükkel hetkel jõudnud on, tundub selliste turgude osakaalu tõstmine portfellis olevat igati õigustatud,“ arvas ta.
Samas ostmine siis, kui „veri on tänavatel“ on Koppeli hinnangul spekuleerimine, mitte investeerimine. 

Egiptuses toimuvad rahutused on Kukemelgi arvates pikaajalistele investoritele loomas pigem häid investeerimisvõimalusi mõningates teistes kiiresti kasvavates riikides, kus aktsiaturud on sümpaatiast alla tulnud. „Näiteks Katar, kuhu LHV Pärsia Lahe Fond on suunanud hetkel ca 45% oma investeeringutest, kasvas IMFi hinnangul 2010. aastal ca 16% ning peaks 2011. aastal kasvama ca 19%. Hiljutine FIFA otsus korraldada 2022. aasta jalgpalli MM Kataris aitab riigi kiiret arengut järgneval kümnel aastal vaid tiivustada,“ selgitas Kukemelk.
Hinnad pole veel piisavalt atraktiivsed

Kui poliitilised probleemid Egiptuses annavad võimaluse osta teatud aktsiaid odavamalt, siis kasutab Raua kinnitusel Trigon Capital olukorda arvatavasti ära. „Eraisikul aga on ühelt poolt Egiptusest aktsiaid raske osta, teiselt poolt tuleks vaadata ka hinnatasemeid,“ rääkis Raud. Tema hinnangul pole tänane kriisi tase toonud aktsiaid nii atraktiivsele tasemele, et sellele turule väga suurt tähelepanu pöörata.

Raua sõnul on Trigon Capitali Arenevate Turgude Finantssektori Fondil väike positsioon ühes Egiptuse pangas. „Kuna börs on hetkel kinni, ei saakski sama panga aktsiaid juurde osta. Egiptuse kõige likviidsem pank kukkus umbes 20%. Samas on hinnatase meie jaoks juba puhtalt finantsnumbrite järgi endiselt kallis,“ rääkis Raud.
 
Üksikaktsiaid raske saada
Swedbanki aktsiavahenduse maakler Kristo Sepa sõnul on sündmused Egiptuses tekitanud siinsete investorite hulgas huvi panustada olukorra rahunemise järel toimuvale põrkele. „Kindlasti on sellises olukorras olulisim küsimus mitte niivõrd, kas investeerida vaid pigem, millal võiks olla õige aeg selleks,“ arvas Sepp. Juhul kui oodatud pööret sündmustes ei tule ning ebastabiilsus jätkub või suureneb, on edasise languse risk küllaltki suur, lisas ta.

Koppel tunnistab, et mingit märkimisväärset huvi kasvu ei ole ta nende piirkondadesse investeerimise vastu täheldanud. Tema sõnul käsitletakse seda siiski nö riskiinvesteeringuna ning suhteliselt arusaadavalt mingeid hiiglaslikke osasid oma varadest sinna ei allokeerita.

Koppeli sõnul omatakse mingeid riske antud regioonis tihti läbi nn frontier markets ’itele ehk eksootilisematele turgudele investeerivate fondide kaudu.  „Üksikaktsiate ostmine kipub aga olema kas peaaegu võimatu, erakordselt keeruline või siis vähemalt väga kallis,“ rääkis ta lisades, et ei tea isiklikult kedagi, kes seal üksikaktsiaid omaks.

Kommentaar

Swedbanki aktsiavahenduse maakler Kristo Sepp:
Antud turgudele panustamine on lihtsam läbi USA turul kaubeldava ETF-i (EGPT). Üksikaktsiate ostuvõimalused on küllaltki piiratud. Mõningate Egiptuse ettevõtete aktsiad on siiski kaubeldavad ka Londoni börsil nagu näiteks telekomid- Telecom Egypt (TEEG) ja Orascom Telecom (OTLD). Samuti on seal võimalik soetada kohaliku kommertspanga (CBKD) ja investeerimispanga (EFGD) aktsiaid. Raskendavaks asjaoluks on sellisel juhul madal likviidsus.
Londonist on veel kättesaadav ja jaeinvestorite hulgas populaarne Centamin Egypt (CEY) ning Milano börsilt võib soetada Cairo Communication´i (CAI) aktsiaid.

Islami turule keskendunud fondid
LHV Pärsia Lahe Fond
*LHV Pärsia Lahe Fond investeerib peamiselt GCC ehk Gulf Cooperation Council (Lähis-Ida koostöö nõukogu) liikmesriikide, sealhulgas Bahreini, Omaani, Katari, Kuveidi ja Araabia Ühendemiraatide aktsiaturgudel kaubeldavatesse ettevõtetesse.
*Fond näeb kasvu ja võimalusi energiasektorist väljaspool, mistõttu investeeritakse peamiselt infrastruktuuri-, kindlustus-, kommunikatsiooni-, pangandus- ja kommunaalteenuseid pakkuvatesse ettevõtetesse.

Trigon Capitali Arenevate Turgude Finantssektori Fond
• Investeeringute piirkond: maailma arenevad turud. Araabia Ühendemiraadid 9,8%, Iraak 1%, Katar 3,1%, Egiptus 3,1%
• Aktsiafond investeerib piiratud arvu valitud pankadesse ja teistesse finantssektori ettevõtetesse.

Mandatum Life FIM Sahara Fond
*60% on investeeritud Lähis-Ida riikidesse ja 40% Aafrikasse. Sektorite kaupa jaotuvad investeeringud põhiliselt finantssektori (34%) ja tööstuse (18%) vahel.
*Fond sobib tasakaalustatud investeerimisportfelli üheks osaks. Investeerimisfondi FIM Sahara soovituslik investeerimisperiood ulatub üle 5 aasta. Fondi valitseb FIM Asset Management Ltd.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. February 2011, 07:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing