Eestit aitas talupojatarkus, Poolal aga kiiret pole

Klassi lisandub uus õpilane, keda õpetaja juba esimesel koolipäeval kogu klassile eeskujuks toob. Nii võib võtta kokku Eesti liitumise euroalaga. Kuidas Eesti seda saavutas ja mida on tal teistele õpetada?

Eestil oli tarkust ja õnne üheaegselt. Kui riigifinantside ajamist alustati, keerles siin hästilõhnastatud pankureid, kes rääkisid, kui soodne on neilt milleks iganes laenu võtta. Eesti võttiski, kuid mitte palju, kuna talupojatarkus talitses, selgus üleeile Brüsselis toimunud diskussioonil.

Rahvatarkus ütleb, et laenuraha põleb kähku, et järeltulevalt põlvelt ei tohi laenu võtta ning et päeva lõpus tuleb enda eest ise hoolitseda.

Eesti rahvas ja valitsus on näinud viimase 20 aastaga ka halvemat, mida karta, võrreldes euro kasutuselevõtuga. Eesti läks majandusmulli lõhkedes kriisi teistest varem. Meie oma kriisile järgnes üleilmne kriis. Nüüd oleme kriisist väljas. Majandus kasvab sel aastal 4 protsenti, taastumine toimub igas mõttes. Üheks Eesti edu saladuseks kriisi minnes olid reservid, mis kogutud headel aegadel. Meile oli tundmata eelarvepuudujääk. Tänu reservidele ei pidanud me laenu võtma.

Kaotada ei ole meil suurt midagi, kuna erinevalt Poolast ei olnud meil luksust ajada oma rahapoliitikat, me kroon oli seotud Saksa marga ja hiljem euroga. Teine positiivne faktor oli, et meil ei olnud oma panku, mida päästa. Erinevalt näiteks Lätist. Me ei pidanud laenu võtma, kuna meil olid reservid. Kärpisime eelarvet ja tõstsime makse, mille mõju kokku oli 9 protsenti SKPst. Eesti langes üheprotsendisesse puudujääki. Kui Hispaania oleks aasta varem kärped teinud, oleks neilgi kergemini läinud. Euroala inimesed peaksid paremini Eesti näidet teadma. Kõik kirjutasid Balti riikidest kui tervikust, kuid me ei ole seda. Selle tõestuseks on kas või meil käibelolev euro. Devalveerimine ei oleks olnud lahendus - me laenud on eurodes, me impordime ja ekspordime eurodes.

Poola on kõhkvel. Poola ei taha euroala kokkukukkumist, kuid ei saa ka euroalast kõrvale jääda. Kui euroala on edukas, on hästi, kuid keda hakkab turg järgmisena jahtima? Praegused olud ei ole eurole üleminekuks soodsad. Kui olukord lubab majandusriskita eurole üle minna, siis miks ka mitte. Poolal ei ole probleeme, välja arvatud ettevõtete maksubaas.

"Me ei teagi, millega me oleme liitumas," jäi õhku poolakate meelestatus euroalaga liitumises. Poolal läks kriisis kõige paremini, toetati sisenõudlust vähendades maksumäärasid, finantssektor oli tugev. Poola majanduse eduks ei ole Poola avatud majandus.