Sellist eksporti pole ammu nähtud

Alyona Stadnik 08. veebruar 2011, 09:46

Mis puutub Eesti-sisestesse arengutesse, siis sellist ekspordihoogu ei ole siinmail nähtud vaata et pärast 1990. aastate algust, kirjeldas SEB analüütik Hardo Pajula SEB kliendilehes.

Järgneb Hardo Pajula kommentaar:

Mis puutub Eesti-sisestesse arengutesse, siis sellist ekspordihoogu ei ole siinmail nähtud vaata et pärast 1990. aastate algust, mil tugevasti alla hinnatud kursiga kroon esmakordselt ajaloo näitelavale astus.

Kõrvutamine Eesti krooni algusaegadega on asjakohane võib-olla ka seetõttu, et see juhib tähelepanu olulisele tõsiasjale – avatud (s.o eksportivas ja impordiga
võistlevas) sektoris saavutati 2009. aasta kulukärbetega sisuliselt krooni devalveerimisega samalaadne olukord, nii et praegune muljetavaldav väljaveopuhang on nii mõneski mõttes tasu õigel ajal üles näidatud paindlikkuse eest.

Tulevik sõltub partneritest

Ent mündil on ka teine pool ja see ütleb, et Eesti ei asu vaakumis, vaid meie käekäik sõltub otseselt riigi tähtsamate kaubanduspartnerite omast. Tulevikupildi murelikumad toonid hiilivadki paraku viimase sedastuse taga. Kõige suuremaks küsimärgiks on siin vahest Rootsi majandus, mille tasakaalukas kriisikindlus on olnud kahe viimase aasta üks üllatavamaid avastusi. Muude põhjuste kõrval on Rootsi pilkupüüdval tagasipõrkel kahtlemata pistmist olnud ujuva valuutakursiga.

Nii tõi Riksbank oma sihtintressi Lehmani huku järel 4,75%-lt 2009. aasta keskpaiga 0,25%-le ja lasi viie kuu jooksul valuutal dollari suhtes nõrgeneda peaaegu 50%. Intressikärbe jättis võlgnikele rohkem raha kätte, samal ajal kui kursi odavnemine toetas löögi alla sattunud eksportijaid – tulemuseks oli see, et kui 2009. aasta teises kvartalis kukkus SKT 7%, siis viis kvartalit hiljem see juba kasvas sama palju.

Rootsi kui tuulemüür

Meretaguste naabrite majanduse rahvusvahelisest konkurentsivõimest räägib kujukalt tõik, et 2008. aasta esimeses kvartalis 11,2%-le SKT-st küündinud jooksevkonto ülejääk on ka kosumisfaasis – mil sisseveotempo väljaveo omasid tavaliselt ületama kipub – püsima jäänud: 2010. aasta kolmandas kvartalis ulatus see 6,2%-le SKT-st.

Kõik need asjaolud on teinud Rootsist omalaadse tuulemüüri, mis on võimaldanud ka Eesti majandusel keset edasi lõõtsuvat krediidikriisi kitsikusest võrdlemisi nobedalt ja ilma suuremate kaotusteta välja tulla. Kuid ka sellel lool on oma varjupool, käesoleval hetkel on Rootsi üks vähestest maadest, kus kinnisvarahinnad ja majapidamiste laenukoormus edasi ülespoole on rühkinud. Arvatavasti on vaid aja küsimus, mil võlakirjaturud need numbrid välja nuhivad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. February 2011, 10:02
    Otsi:

    Ava täpsem otsing