Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikud näitasid  tervishoiuplaane

    Eelmisel neljapäeval arstide liidu eestvedamisel kokku kutsutud kohtumine “Märka haiget!” andis tavapärase valimiseelse poliitetenduse, kus küsimused olid kohati kaalukamad ja sisukamad kui vastused.

    Mustamäele endisse EMI maja saali kogunenud paarsada arsti ja kuue suurema riigikogusse kandideeriva partei esindajad arutlesid teemal, kuidas tervishoidu paremini korraldada ja rahastada, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.Parteide esindajad olid ette valmistanud oma programmilise sõnavõtu ja vürtsitanud seda ka võimalike katteallikatega – kes soovis maksustada kasumi väljaveo Eestist, kes kehtestada astmelise tulumaksu, kes anda perearstisüsteemi riigi rahastada jne.
    Keskerakonda esindav Elva Haigla nõukogu juht Peeter Laasik, kes oli poliitikute seas ainuke arst, tundis ennast üritusel keskmisest mugavamalt ja meenutas kordaminekuid ajal, kui ta oli sotsiaalministeeriumis abiminister. Sotsiaalminister Hanno Pevkurist õhkus rahulikku enesekindlust ja tema positsiooni arvestades kippusid ka talle esitatud küsimused olema ajendatud päevakajalistest probleemidest, mitte partei lubadustest.
    Parteide lubadused on kui helesinine unistusAinuke, kelle esinemine suutis publikus elevust tekitada, oli roheliste esindaja Aleksander Laane. Tema visioon, et tervishoiu ekspordi edendamisega tuleksid välismaalt tagasi need arstid, kellele ei meeldinud Eestis näiteks öövalveid teha, pani saali naerma.Publiku hulgas istunud doktor Andres Ellamaa kiitis Laanet eraldi ka mõiste “tervishoid” kasutamise eest, mida teiste parteide esindajad tema väitel oma sõnavõttudes polnud teinud. Üldiselt kõlasid lubadused nagu ilus unistus, mille täitumist rääkijatel endilgi raske uskuda.
    Residentuurikohti pole juurde tulnud Tuliseks keeras vaidlus residentide teemal Korgi ja Pevkuri vahel. Kork heitis küsides ette, miks riik sunnib arstiteaduskonna lõpetajad välismaale minema, kuna ei kindlusta neile residentuurikohti. Pevkur vastas teatega, et re­si­dentuuri eelarvet on ka masu­aastatel miljonite kroonide võrra suurendatud. Samas pole uusi residentuurikohti selle raha eest tehtud.Hiljem märkis Pevkur vestluse käigus, et päris arvestatav osa lisatud rahast on läinud residentide ja nende juhendajate palgatõusuks. Kuigi üritus kandis pealkirja “Märka haiget!”, oli patsientidest eraldi üritusel üsna vähe juttu.
    Patsiendi kaitse seaduse järele vajadust ei tunta Paar korda puudutati patsiendiseaduse eelnõu, mille teksti autor Helju Pikhof istus sotsiaaldemokraatide esindajana samuti laval. Riigikogust pole seadus läbi käinud ja laval olijate suhtumine oli ka see, et ükski uus seadus ei saa reguleerida sellist usaldusel baseeruvat suhet, nagu on arsti ja patsiendi vahel. “Katsuks olemasolevate õigusaktide võimalusedki ära kasutada,” märkis patsientide nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk.Saalist tulnud küsimusteks oli vähe aega, pealegi ei saanud sõna tavapärased küsimuste esitajad, kuna ka nemad kandideerivad. Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik kasutas võimalust ja küsis poliitikutelt perearstide kohta. Jällegi, tema tõsine teematõstatus, kuidas tagada, et patsiendil oleks meie tervishoiusüsteemis mugav liikuda, sai ajanappuse tõttu vaid üldiseid ja võhiklikkusest tingitud põiklevaid vastuseid.Räägiti ka kollektiivlepingute vajaduse teemal. IRLi esindav alati reibas Urmas Reinsalu märkis, et tema neisse ei usu. Samas nägi Peeter Laasik kollektiivleppes just olukorda parandavat kokkulepet.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.