Ütle, kes on sinu äripartner ja ma ütlen...

Möödunud reedel Äripäevas ilmunud uurimusele kütuseturul toimuvatest maksupettuse skeemidest järgnenud järelkajad näitasid väga lihtsa võimaluse, kuidas petuskeemide kasutamist takistada. Maksuamet peaks tegema avalikuks aktsiisiladudes toimuvate tehingute statistika. Paari hiireklõpsu abil võiks iga soovija näha, milliste firmade vahel liigub konkreetne kütusekogus aktsiisilaos ning millised firmad on tanklakettide ja suurtarbijate tarnijad.

Petuskeemid käivad nii, et hulgimüüja müüb maaletoojalt ostetud kütuse aktsiisilaost välja müümiseks edasi tankistfirmale, kes jätab aga käibemaksu maksmata. Maksmata käibemaksu jagavad omavahel kütuse ostja ning hulgifirma.

Osa kütusemüüjaid kardab paaniliselt oma tarnijate avalikustamist. Tõenäoliselt on neil piinlik. Sest juriidiliselt võib kõik ollagi korrektne ja vormiliselt nad tõesti maksupettustega ei tegele, kuid avalikkus saab aru, et nad on pettustest teadlikud ja soosivad petuskeeme.

Petuskeeme soosivad suurfirmad kardavad oma maine pärast. Usun, et Eestis on selliseid tarbijaid, kellele oleks maksupettuste soosimine argumendiks, et konkreetset tanklat vältida. Jääb ju selliste firmade tegevuse tõttu riigieelarvesse laekumata 50 miljonit eurot aastas. See on suur summa, mida saaks kasutada ühiskonna hüvedeks või näiteks ausate maksumaksjate maksukoormuse alandamiseks.

Tarnijate avalikustamise üleskutse leidis mitme kütusefirma poolt tõrjumist. Salatsemist põhjendati ärisaladusega. See on otsitud põhjus, sest osa suuri jaemüüjaid avalikustab oma tarnijad valikuliselt. Ehk ärisaladuse argument pole kuigi siiras. Või õigem oleks öelda, et kui nende suurte tanklakettide äriedu tugineb maksupetturitele, siis muidugi võiks selliste tarnijate avalikustamist mõista ärisaladuse paljastamisena.

Ma saan ärisaladuse argumendist aru, kui keegi nõuaks konkreetsete tehingute tingimuste avalikustamist.

Äripartnerite avalikustamine on erinevates ärivaldkondades levinud praktika. Näiteks loetletakse neid üles firmade kodulehekülgedel. Nii üritatakse tõsta ettevõtte usaldusväärsust klientide silmis. Ka kütusefirmade puhul võiks kliendil olla õigus teada, kellelt temale müüdav autokütus on ostetud.

Kuniks aga kütusemüüjad ei pea oma tarnijaid avalikuks tegema, soovitan mina kütusetarbijatel hoida eemale äripartnereid varjavatest kütusemüüjatest. Nemad aitavad kaasa sellele, et ausate maksumaksjate maksukoormust peab riik kergitama.

Näiteks keelduvad avalikustamisest Olerex, Texor, Jetoil, Go Oil, Seven Oil, Reval-Oil.