Loe, kui tuliseks läks valitsuse pressikonverentsil

Aitäh! Ja nüüd rahandusminister, palun.

Aitäh! Mina ka neid istungi punkte ei puudutaks, need on tegelikult ka põgusalt ära mainitud, kus minul oma roll oli. Aga valimised on küll minu jutu teema. Eile avalikustasime enda arvutused, Rahandusministeeriumi arvutused valimislubaduste kohta ja oleme saanud ka juba esimesi vastukajasid, mis kohati on kahetsusväärselt kriitilised.

Ma olen sunnitud siis kommenteerima, kuidas need arvutused sündisid ja mis on meie arvamus sellest kriitikast. Kõigepealt, millalgi eelmisel aastal, et enda rollist rääkida, kuna etteheide on olnud, et see on olnud poliitiliselt kallutatud arvutamine, ma tõepoolest tegin ülesandeks Rahandusministeeriumi juhtkonnale varakult analüüsida ja arvutada valimislubadusi, neid kuulates rahandusminister ei saanud mitte murelikuks muutuda. Ja mis oli vastus – mulle öeldi, et aga me teeme seda niikuinii. Ja sellele tuleb nüüd rõhku panna, tegemist on tavapärase, regulaarse arvutusega.

Me arvutame mitte ainult valimislubadusi, me arvutame ka erinevaid ettepanekuid, mis tulevad ühiskonnagruppidelt. Me arvutame ka teistelt ministritelt, Riigikogust tulevaid ettepanekuid. Me oleme see ametlik arvutaja. Teistel sellist aparaati ega sellist kogemust ei ole. Ka teised ministeeriumid, kes arvestavad oma kulusid, ikkagi konsulteerivad meiega. Vahel on nende arvutused lõpuks tõesti täpsemad, aga siis me lihtsalt arvestame nende argumentidega, et mis on meil kahe silma vahele jäänud, aga üldreeglina ikkagi tuleb rõhutada, et meie olemegi ametlik arvutaja, mitte rahandusminister, vaid Rahandusministeerium.

Kuidas me seda tegime? Me arvestasime neid valimislubadusi ühe metoodika järgi, jälgides täpselt, mis on sõnastused, jälgides, mis on kirjas kodulehekülgedel, mis on seletused, kuidas keegi kavatseb asju rakendada. Ja selletõttu võisid sarnased märksõnad saada ka erineva hinnalipiku, sinna pole midagi parata. Nii nagu on lubatud, nii nagu on seletatud, nii tuli ka meil siis seda arvesse võtta.

Ei saa välistada, et aja jooksul need arvutused täpsustuvad. Üks asi on juba täpsustunud – üks erakond, kes on rääkinud elektrihinna alandamisest, on olnud kuri selle peale, et me tõlgendasime seda kui elektriaktsiisi alandamist, ja kindlasti parandab oma viga, sest seda lubadust ei olnud neil koduleheküljel varem täpsustatud. Nüüd on see täpsustatud, see ei ole enam eelarve probleem, külla aga tõenäoliselt see on õiguslik probleem, see mehhanism, mida nad tahavad rakendada.

Edasi. Kõige kriitilisem on olnud kahjuks koalitsioonipartner, kellega me ju oleme poliitiliselt ühes paadis. Ma kordan üle, et minu rolli nendes numbrites ei ole. Välja arvatud üks koht, ma leidsin ühe maksusoodustuse, mis oli hinnatud ühele miljonile eurole. Ma ütlesin, et see ei ole võimalik. See ei ole võimalik, sest minu teadmine on teine ja minu analüüs on teine, siia tuleb vähemalt null taha kirjutada. Ja kui ma andsin allkirja, ma leidsin meie kirjast samale ettepanekule veel suurema numbri. Nii et see oli tabeli viga, mille ma leidsin. Rohkem vigu ma ei ole leidnud ametnikega ega püüdnud vaidlustada midagi.

Mida ma veel tegin? Ma tõepoolest, nii nagu on ette heidetud siin juba, eristasin investeeringud ja siis jooksvad kulud, mida tehakse, mida kirjutatakse seadustesse, mis on jäigad, mis on paisuvad, reeglina, ja mis ei ole tagasivõetavad, poliitiliselt, sotsiaalselt, kuidas iganes. Ja sellepärast sai see tabel palju selgem kui need varasematel kordadel tehtud summad. Tähendab, investeeringud, mis tehakse näiteks teedesse või hoonetesse, tehakse ju väga suures osas eurorahadest, mille suurus on teada, mis ei ole sõltuvad maksutuludest praktiliselt, millega kaasneb kaasfinantseerimine loomulikult, olgu investeeringud, olgu see siis euroraha, CO 2 raha, NATO raha, need on teada summad, neid eristades saame palju parema pildi erakonna tegelikest plaanidest, nende hinnast. Metoodiliselt on väga palju vaielda.

Me ei võtnud aluseks valimisloosungeid. Et oma kõige suurema poliitilise sõbra, eks ole, IRL-i puhul näiteks me ei võtnud aluseks tasuta kõrghariduse, me oleksime siis olemasoleva tudengite arvu siis korrutanud mingite kuludega ja siis oleks summa palju suurem tulnud. Me ikkagi jälgisime, mida koduleheküljel, sõnavõttudes räägitakse, et tegemist on avalike õppeasutustega. Ja neid numbreid vaadates, et saada partneri numbrid, tuleb teha väga palju, väga põhimõttelisi hariduspoliitilisi ümberkorraldusi, millest meile räägitud ei ole. On võimalik, et selline number on saavutatav, aga me eeldasime, et riik ei hakka tellima suures mahus rohkem neid pehmeid erialasid, mida praegu inimesed oma raha eest tellivad, mis on odavamad. Me ei eeldanud, et hakatakse odavamaid erialasid rohkem tellima, nagu ärijuhtimine, juura, erinevad sellised alad. Kui tuleb täpsustus, saame jällegi täpsustada, aga tuleb ikkagi arvestada, et me lähtusime sõnumitest, mida on sõnavõttudest võimalik välja lugeda.

Siin ei ole minu roll, siin on analüütikute roll. Mingisugust sellist pahatahtlikku summa suurendamist pole olnud, vastupidi, me oleme proovinud mitte liiga teha. Sama on ühe tuntud pensionilubaduse puhul. Meie sõnum on olnud kogu aeg see, et pensionid tõusevad ikkagi vastavalt majanduslikele võimalustele. Kui seal teha mingisuguseid väga põhimõttelisi ümberkorraldusi, siis need on väga kallid, aga seal on ka igasugu variante võimalik muidugi välja mõelda. Nii et me oleme neid variante jälginud, teinud alternatiive ja siiski oma numbreid peame kõige täpsemaks. See on see seis.

Kui on näiteks olnud etteheide, et ühel erakonnal on sama lubadus mis teisel, et miks hind on erinev, siis see tulebki erinevatest sõnastusekangustest. Mitte ainult sellest, kas see erakond on juurde kirjutanud, et ta arvestab eelarve tasakaalu, vaid ka sellest, kuidas keegi on öelnud. Mitte isegi sellest, eks ole, kui keegi ütleb, et maksu alandame kohe, sõltumata kõigest, ja teine ütleb, et eelarve võimaluste piires, vaid tõesti sellest, kui palju ta lubab ja sealt tulevad erinevad hinnad.

Isegi selline asi nagu lasteaiakoht on erineva hinnaga, juhul kui sinna räägitakse juurde mingisuguseid täiendavaid kvaliteediomadusi, kus me oleme siis tuletanud, mis see kvaliteedi mõõt võiks olla, mingi protsent mingisugusest teenusest, mida tuleks lisada.

Ja see ongi meie töö. Me jääme ilmselt nende numbreid täpsustama ju kogu aeg, aga ilma selliste arvutusteta ma ei kujuta ette, et erakonnad istuksid koalitsiooni läbirääkimiste laua taga ja saaksid riigile vastuvõetava tulemuse. See on kõige kriitilisem aeg riigi rahanduses. Valimislubadused, need tehakse väga ümmargused, ja kahetsusväärselt ei ole kedagi peale, mõistagi, minu enda erakonna pöördunud Rahandusministeeriumi poole arvutuste kontrolliks.

Sest mis on meie valmisolek kogu aeg olnud? Me oleme kohustatud konsulteerima kõiki erakondi, kui nad tahavad teada, mis üks või teine poliitika maksma läheb. Seda me oleme valmis tegema. Ei maksa meile pahaks panna seda. Tõmmake sealt minu nimi eest ära, olukord on sama. Institutsiooni usaldusväärsust ei tohi kõigutada lihtsalt minu pärast, et mina olen poliitik. Seal on alati üks poliitik.

Samamoodi mulle tuleb natukene see paralleel meelde, et kui siin oli üks rahastamisskandaal äsja, siis kallati Kapo kaela. Kuidas saab niimoodi riiki valitseda, kui me ükshaaval siis materdame maha institutsioonid, kes on ametlikud, kutsutud, seatud institutsioonid mingit funktsiooni täitma!?

Aitäh! Haridusministri kommentaar.

No nii, nüüd sain siis pragada selle eest, et Isamaa ja Res Publica Liidu programm erineb Reformierakonna programmist! Tõepoolest, me ei ole oma valimisprogrammi kooskõlastanud valitsuse istungil ega ka mitte kabineti nõupidamisel. Ja ta erineb päris mitme väga olulise punkti võrra. Kõiki neid asju me praegu arutama ei hakka, sest minu meelest on meil ikkagi valitsuse pressikonverents ja mina rääkisin valitsuses arutatud punkte.

Mul on hea meel, et võtsime valitsuses täna vastu täiesti põhimõttelise otsuse kõrghariduse edasiseks täiendavaks rahastamiseks, mis on kvaliteedi tõusule orienteeritud ja annab ka üliõpilastele kindluse, et Eestis pakutakse kvaliteetset kõrgharidust, mis on üks Isamaa ja Res Publica Liidu baasväärtustest hariduspoliitikas.

Teiseks. Tõepoolest, arvestus on teil poolega mööda pandud. Kui te räägite tasuta kõrghariduse maksumusest ja arvestate selle poole, mis riik peaks kompenseerima, välja nii, et te võtate keskmise üliõpilaskoha maksumuse praegu, siis arvestage sellega, et suur osa erarahadest kinnimakstud nii erakõrgkoolide, aga ka avalik-õiguslike ülikoolide õppekavadel õppivatest tudengitest, kes ise maksavad, õpivad sotsiaalsetes valdkondades, õpivad näiteks õigust, ärindust, majandust.

Seda ma just rääkisingi.

Seda küll, aga te ei ole seda tegelikult arvestanud nii oluliselt. Te olete võtnud keskmise, aga 80 protsenti ise maksvatest tudengitest õpibki odavatel erialadel. Arvestuses te seda erinevust ei arvestanud. Kui riik maksab kinni viie- ja kuuekordse koefitsiendiga erialad, maksab kinni arstiteaduse, veterinaaria, inseneriteadused, tehnoloogiaerialad ja kõik niisugused asjad, siis tegelikult riigi poolt makstakse ka praegu proportsionaalselt palju rohkem üliõpilaskoha eest kui eraraha eest või oma rahakoti peal õpivad tudengid seda teevad. Seda te ei ole arvestanud.

Kaasa arvatud, ei ole arvestanud seda, et ka meie platvormis puudutame ainult eestikeelsetel õppekavadel õppivaid üliõpilasi, kes omandavad esimest kõrgharidust. Kes õpivad teist, kolmandat korda või osakoormusega või teistes keeltes – vene keeles, inglise keeles näiteks – seda me ei arvesta sinna sisse. Nii et konkreetselt koos õppetoetuste tõusuga on tasuta kõrgharidusele, ma kordan, üliõpilase jaoks tasuta kõrgharidusele, mille maksab kinni riik riigieelarvest, vaja täiendavalt aastas 40 miljonit eurot ja see on koos õppetoetuste tõusuga. Sellest 30 miljonit läheb õppekoha maksumuse kompenseerimiseks. Ja milles on siin veel väga oluline aspekt? See, et üleminek toimub aasta-aastalt. Võtame näiteks 2012. aasta. Kui me need olulised muudatused ka seadusandluses ära teeme, nagu Sa räägid, võtame sellel aastal õppima tuleva aastakäigu sisse uute reeglite järgi, need, kes juba õpivad, lõpetavad vanade reeglite järgi. Nii et see 30 miljonit ka tasuta kõrghariduse konkreetse täiendava rahastamise mõttes ei käivitu kohe ühekorraga esimesel aastal, vaid see jõuab täismahuni kolme aasta jooksul, kui ma arvestame bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse tsüklit. Nii et te võiksite natukene konsulteerida ka nendega, kes haridusvaldkonda natukene rohkem tunnevad.

Uskumatult ühel meelel oleme. Täpselt need samad eeldused on meil kirjas ja hinnang on, et 2015, kuna kohe-kohe ei rakendu, on selle hind 115 miljonit. Väga ühtemoodi mõtleme. Arvan, et arvutustes oleme meie täpsemad. Meil on väga üks positsioon ka selles, et tegelikult on võti hariduse kvaliteet. Oludes, kus meil on 70 tuhat tudengit, on väga raske kõrghariduse põhiküsimuseks püstitada sõna „tasuta“. Väga raske on põhjendada, et see ongi kõrghariduse peamine teema.

Kvaliteedist olen ma põhiliselt rääkinud, aga meil on vaja ka, et Eesti noored jääks siia õppima. Kui ümbritsevad ainult riigid, kus kõrgharidus on tasuta ja kui meie omadel on raskusi nii õppetoetuste saamisel kui ka nad peaksid maksma oma valitud õppeerialale õppima mineku eest, siis nad lihtsalt lähevad siit ära. Aga eestikeelset kõrgharidust saame me edendada ikkagi ainult Eesti oma tudengitega.

Jälle õige.

No näe, läheb ju.

Enne küsimuste ja vastuste vooru veel kommentaar justiitsministri poolt.

Kuna kallid kaks kolleegi nimetasid, et õigusteaduse õpetamine on odav, et kuulub odavate erialade hulka, siis selle ma olen kohustatud ümber lükkama, arvestades, et see on just täpselt see koht, kus tulebki aru saada.

Vaadake, kui kalliks läheb Rein Lang riigile.

Tasuta või siis odava raha eest õigusteaduse õpetamine on võimalik, aga siis on see ebakvaliteetne õpe.

No kõik erialad räägivad nii, et pange koefitsienti ….

Lihtsalt mina tean väga täpselt, mida tähendaks see plaan õigusteaduskonnale, et hakata tasuta koolitama optimaalset hulka magistrikraadiga juriste. See on igal aastal täiendavalt kuus kuni seitse miljonit eurot teaduskonnale. Me oleme seda arvutanud mitu aastat tagasi.

Kellel on veel küsimus?

(vahepeal arutatakse ekspordi ja eelarve küsimusi)

Küsiks veel nende valimislubaduste kohta rahandusministrilt. Mitte ainult Isamaa ja Res Publica Liit ei ole vist natukene rahulolematu nende arvutuste suhtes, vaid ka Keskerakond, kes leiab, et kui seal tuli üle miljardi kõvasti see summa, siis täna ütles Jüri Ratas Kuku Raadios, et üle 500 miljoni seal kindlasti ei tule. Milles siis asi on, et kõik ….

Ma aitaksin Jürgenit, kes kotist tarkust praegu otsib. Nende arvutustega on pärast valimisi märksa lihtsam, väga paljusid arvutusi ei ole üldse pärast valimisi enam mõtet täpsustada, sest mitmetel erakondadel, ma loodan, et ka Keskerakonnal valitsusse asja ei ole. Aga siiski. Numbrid on ka erinevad. Me teame seda, et aastatel 2007-2013 tuleb Euroopa Liidu vahendeid vastavalt siis Euroopa Liidu finantsperspektiivile suurusjärgus 3,4 miljardit krooni. Jagame 7-ga ära, saame, et ümmarguselt igal aastal 3,4 miljardit eurot ehk siis igal aastal umbes 500 miljonit eurot.

Kui erakonnad esitavad oma vaated, kuidas nad näevad selle sama aastas 500 miljoni või nelja aasta jaoks 2 miljardi euro kulutamist, siis see on minu meelest igati tervitatav. Keegi ei arva, et Euroopa Liidust tulevad 3,4 miljardit krooni tuleks kulutada siis ilma igasuguse poliitilise otsustuseta, et kusagil mõned lojaalsed riigiametnikud panevad oma eelistused kirja ja nii jääbki. Aga kui räägitakse riigieelarvele püsivate kulude võtmisest, mille katmiseks tuleb kasutada kohaliku maksumaksja raha, siis need on juba hoopis teised numbrid, mida tuleb jälle omavahel võrrelda, Euroopa Liidu eelarvest saadavate vahenditega neid ei saa võrrelda. Jürgen, ole hea, täpsusta.

Jah, saan ainult tõdeda, et jälle peaministril õigus. Aga ega Keskerakond ei arvuta, oleme ausad, nad on hästi konkreetsed ja lubavad, aga ega nad ise ei arvuta. Ärge seda poolt miljardit, ärge seda nüüd väga pähe võtke. Selles mõttes ongi kahju, et koalitsioonipartner kõige ärevamalt reageeris, et nende olukord kõigist ülejäänutest on tegelikult kõige parem.

Aitäh lahkuse eest! Järgmine kord tulen mütsiga.

Lihtsalt nad on liiga palju palunud, et nende numbritega vaieldakse. Härra Laar isiklikult ju kirjutas sellest isegi artikli, et tulge ja vaielge meiega. Aga meie ei vaidle, me teeme kõigile õiglase arvutuse. Selles mõttes me tõesti peame need numbrid läbi analüüsima. Kui on nüüd rahvapärimus ebatäpne ja tegelikult erakonnad mõtlevad kuidagi teistmoodi kui see, mida nad seni on öelnud, aga see on väga tähtis ju valijale, mida seni on öeldud, siis me täpsustame oma numbrid ja kindlasti anname sellest ka märku.

Aga miks üldse sel aastal need avalikustati …

Meedia küsis. Meil on lõputu hulk arupärimisi, esimesena tuli Postimees, BNS, siis ma sain teada, et ka Päevaleht uurib, väga taheti seda numbrit teada, millest on hea meel, et enamik küsis seda ikkagi ametlikult ametnike käest, paar tükki pöördus ka otse minu poole.

Mina sinna oma kätte külge ei tohi panna ja ei pane ka, välja arvatud selles sõnumi selguses, et investeeringud, mis lähevad tõesti eurorahadest, ei liituks mingite toetuste mitmekordistamisega. Investeering on ühekordne asi. Seal tuleb vaadata lihtsalt, kas kaasnevad ülalpidamiskulud jne. Ja millised metoodiliselt, selles mõttes meil on professionaalid, aga väljapoole esitamine on alati see, et ei tekiks vale sõnum. Kui me liidame, mul endal ju, ma ei oleks muidu isegi seda rolli mänginud, aga mulle endale üks ajakirjanik, kellel ma väikse protestinoodi saatsin, et kuule, mis sa rääkisid seal raadiosaates, piltlikult öeldes, siis ta saatis mulle vastuse, kus oli kokku liidetud Reformierakonna lubadused – aatomijaam ja siis need teised, eks ole, mingisugused seadusega riigi rahad, sellised seadusesse tekivad pikad asjad ja täiesti eelarvevälised kommertskulud, mis eelarvele tegelikult midagi ei tähenda, et ta neid arendab praegu ju, isegi kannab neid kulusid kaudselt Eesti Energia, nagunii on ka investeeringute projektis, see ei ole mingi ministeeriumi kulu. Ja europrojektid ka.

Igal juhul tuleb lahku lüüa eelarvevälised asjad, eurorahades tehtavad asjad, et ei tekiks jälle neid ütlusi - aga teil on Saaremaa sild. Saaremaa sild on lihtsalt osake ühest teede programmist, kus ideed omavahel konkureerivad ja erakonnad kipuvad seda Saaremaa silda kirjutama sisse, aga kui sinna juurde öeldakse, et tehaksegi nendes raamides, siis ei maksa erutuda, mida ma ka Postimehele eile seletasin. Ajakirjanduse nõudmine. Oleks väga imelik, kui seekord oleks teisiti, seekord nende arvutustega me oleme palju, vastutustunne on meil palju suurem, sest meil on kriisi kogemus, meil on eelarve puudujääk. Meil ei ole nii, et on buum ja raha tuleb peale ja muudkui aga lubage, me anname raha välja.

Ma võin kinnitada seda, mida Jürgen Ligi varem ütles, et Rahandusministeeriumi ametnikud on teinud neid arvutusi kogu aeg, ka varasematel kordadel, kui mina olen pidanud, koalitsiooni läbirääkimisi pidama hakanud, saanud tunda Rahandusministeeriumi arvutusi ja need arvutused on pakutud läbirääkijatele.

Esimesel korral vähemalt ei taibanud mina neid Rahandusministeeriumist küsidagi, kuid ma sain aru, et Rahandusministeerium on huvitatud sellest, et see koalitsioonileping, milles siis koalitsiooni moodustavad erakonnad kokku lepivad, et see oleks ka selline, mida rahalises mõttes on võimalik täita. Ja nemad on vähemalt neil kahel korral, kui mina olen koalitsiooniläbirääkimistes osalenud ja kus koalitsioon on moodustatud, oma abi, oma ekspertiisi ka pakkunud ja sellest on väga palju kasu olnud.

Minul on küll see veendumus, et mitte siis, kui me alustasime koalitsiooniläbirääkimistega, ei alustanud nemad oma arvutustega, vaid neid arvutusi oli pidevalt tehtud, siis kui jälle ajakirjanduse vahendusel oli mingisugune uus idee kellegi poolt esitatud, siis Rahandusministeeriumis sai konkreetne ametnik omale ülesande ka välja rehkendada, mis selle lubaduse täitmine võiks maksma minna. Ja kui hiljem seda lubadust siis kuidagimoodi täpsustati, modifitseeriti, siis tulid juba ka uued numbrid sinna taha. Alati kui koalitsiooniläbirääkimisi on peetud, siis Rahandusministeerium on oma ekspertiisi pakkunud ja tänu sellele need koalitsioonilepingud on saanud ka suhteliselt realistlikud. Loomulikult võib ikkagi heita Rahandusministeeriumile ette, et nad ei osanud ette näha seda kriisi. Aga veel kord, kui ma meenutaks siinjuures seda, mida Ameerika Ühendriikide president Barac Obama ütles siis, kui tal 100 päeva ametis oldud sai, ta ütles, et kui ta võitlust alustas, siis ta oletas, et suurimaks probleemiks saab Iraak, aga ilmselgelt ei olnud ta valmis seisma silmitsi kõige sügavama majanduskriisiga pärast suurt depressiooni. No ei olnud nemad valmis, ei olnud meie Rahandusministeeriumi ametnikud ka nii ettenägelikud, aga ometi me olime üksjagu ettenägelikumad kui väga paljud teised. Meie valmistusime kriisiks sedamoodi, et me kogusime reservid, mida paljud teised ei teinud.

Suur-Ameerika tänaval on praegu hästi raske töötada. Hästi raske. Sest et uudised tulevad ja numbrid jooksevad silme eest ja keegi nendest numbritest rohkem ei hooli kui meie, seda tasub meile andeks anda, kui me murelikud oleme. Nüüd tänasest ühest juhtkirjast ma leidsin üleskutse poliitikutele või parteidele, et pakkuda iseenda prognoosi, no see on viimane asi. Ma ei soovita isegi poliitikutel neid arvutusi niimoodi laiali jagada, nagu on tehtud, meie programm maksab nii palju, sest et seal taga ei ole midagi tavaliselt. On erandeid.

Ja teiseks, eriti kui hakatakse prognoose tegema, tuleb tegelikult välja öelda, et millal me jõuame ots-otsaga kokku. Oleme seda öelnud – 2013 on jätkuvalt meie eesmärk. Kes tahab sellele vastu vaielda, öelgu. Üks erakond on selgelt öelnud, et tuleb võlgu võtta ka kasvuaastatel. See ei ole, Jumala pärast, Tõnise erakond. See on siis selge sõnum, et arvatakse, et lähemegi Euroopa teed, kus elatakse tegelikult 2013. aasta maksutulude arvel praegu. Mina ei taha sellist elu, ausalt. Kavatsen neid kaevikuid viimase võimaluseni kaitsta, aga kas antakse võimalust, ma ei tea.

Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikele suur lugupidamine. Meile tööle tulevad inimesed juba teavad, et riigiametniku töö on raske ja et arvutusi tuleb täpselt teha. Nii et ei ole ainult Rahandusministeerium see, kus inimesed kannatavad ja näevad suurt ja rasket, ränka riigivaeva. Me kõik teeme oma tööd suure lugupidamisega Eesti Vabariigi vastu.

Väga suure lahkusega.

Kõik saavad aru, et valimised tulevad!