Millal tuleb kasum?

Uuest aastast tunneme endist Nordecon International ASi uue nimega Nordecon AS, millele liideti kontserni tütarettevõtted Nordecon Infra AS ja Nordecon Ehitus AS. Kulude kokkuhoiu ja kommunikatsiooni tõhustamise eesmärgil läbi viidud muudatus veel neljandas kvartalis rolli ei mänginud ja selle asemel tõusid rambivalguse kätte erakorralised kulud, mis muutsid tagasihoidliku brutokasumi priskeks puhaskahjumiks.

Nordecon käis neljanda kvartali brutokasumina välja kosmeetilise 25 000 eurot, millega täitus Nordeconi peadirektori ja juhatuse esimehe Jaano Vingi lubadus jõuda neljandas kvartalis brutokasumisse. Paraku sõid ka selle vähesegi ära erakorralised kulud, mis kukutasid firma puhaskahjumi analüütikute prognoosidest kordi madalamale – 6,27 miljoni euroni. Nordecon pole puhaskasumit näinud nüüdseks juba viis kvartalit järjest ning selle ajaga on kahjumina kogutud ligi 20 miljonit eurot.

Nordeconi tulemused olid ehmatavad isegi analüütikute jaoks, kes nii musti numbreid ei osanud ette näha. Nii näiteks lootis LHV Nordeconilt 6,1 ja Swedbank 5,3 miljonit eurot väiksemat puhaskahjumi numbrit. Samuti ootasid mõlemad pangad Nordeconilt neljandaks kvartaliks ca miljon eurot suuremat brutokasumi numbrit.

Teist kvartalit järjest mängis suurt osa erakorralistes kuludes Pärnu Keskuse ehitustegevusest tulenevate nõuete allahindluse kahjum. Kui kolmandas kvartalis kirjutas Nordecon 2,6 miljonit eurot Pärnu Keskuse tõttu korstnasse, siis neljandas kvartalis lisandus veel 2,7 miljonit. Sellele lisandus 1,7 miljoni euro suurune kahjum seoses endise Läti tütarettevõtte Nordecon Infra SIA kohustuste realiseerumisega, mis olid tagatud Nordecon AS poolt. Samuti mõjutasid ettevõtte sõnul kasumlikkust keerukad ilmastikuolud, mille tõttu ületasid teehooldelepingute kulud vastava perioodi tulusid.

Aastaga on kannatanud ka Nordeconi käive, kukkudes 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes 14%, 24,25 miljoni euroni. 2010. aasta kogukäive ulatus Nordeconil 99,5 miljoni euroni ja ühtis enam vähem analüütikute aasta lõpu ootustega (LHV 103 ja Swedbank 99 miljoni eurot).

Ettevõtte juhtkond vaatab aga tulevikku optimistlikult. „Kontsernile senise tegutsemisajaloo raskeimaks kujunenud 2010. aasta lõppes hoolimata suurest kahjuminumbrist siiski helgemas meeleolus. Rõõmu teeb see, et teist kvartalit järjest suutsime olla brutokasumi osas positiivsel poolel,“ märkis Vink.

„Kontserni lõpetamata tööde portfell on püsinud viimastel kvartalitel suhteliselt stabiilne, ulatudes eelmise aasta lõppedes 88,3 miljoni euroni. Oleme jätkuvalt meelestatud selliselt, et ei haara täna iga töö järele ega püüa mahte kasvatada projektidega, mille osas leiame, et võimalused täna eksisteerivate riskidega toimetulekuks on kasinad,“ ütles Vink.

Tähtsa tegurina prognoositakse ehitussektori mõõdukat taastumist käesoleval ja tuleval aastal, mis aitaks Nordeconil tööde mahte kasvatada ja loodetavasti saavutada ka paremaid marginaale. Kolmapäeval lõppes juba kurikuulsaks saanud Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigu projekteerimise ja ehitamise hanke pakkumiste esitamise tähtaeg, mille võit pakuks kindlasti suurt tuge Nordeconile.

Investoritel võib tekkida lootus näha juba lähiajal ka taas dividende, millele 2009. aastal pidurid peale tõmmati. Paraku võib järjestikuste kahjumite tõttu eeldada, et kõigepealt üritatakse kasumite arvelt parandada firma finantspositsioone. Samas sõltub dividendi saamine firma suuraktsionäri Toomas Lumani otsusest, mistõttu ei või väga julgelt dividendi saamist prognoosida.

Investorina suhtuksin endiselt väga ettevaatlikult Nordeconi aktsiasse. Eilse languse tulemusel on firma aktsia kukkunud LHV poolt antud õiglase väärtuse hinnavahemiku (1,40-1,60 eurot) alumisse otsa. Iseenesest hinna poolest on Nordeconi aktsia ahvatlev, eriti kui ehitussektor peaks taastuma, kuid see aktsia kannab endas riski, mida mina ei ole valmis võtma.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Silvia Kruusmaa