Eesti kasvuvedur

Eelmise aasta neljanda kvartali 6,6 protsendi suurune Eesti kvartaalne majanduskasv oli viimase kolme ja poole aasta kiireim, selle kasvumootoriteks olid elektroonikatööstuse ettevõtted eesotsas Ericssoni ja Elcoteqiga. Reedel statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt kujunes 2010. aasta Eesti majanduskasvuks 3,1%.

"Kui me vaatame kogu eelmist aastat, siis loomulikult läks aasta lõpus kasv järsemaks. Kindlasti oli Ericsson sellele suur tugi ja eks mujaltki tuli lisa,“ rääkis Elcoteq Tallinn ASi tegevjuht Jan Kotka.Ka Ericsson Eesti juhatuse esimehe Veiko Sepa hinnangul oli IV kvartali majanduskasv muljetavaldav. "Meie põhilistel kaubanduspartneritel on majandus kiiresti kosumas, see annab võimaluse eksportööridele sellest kasvust osa saada,“ ütles Sepp.Sepa kinnitusel on Ericssoni võrguseadmete nõudlus üle kogu maailma kõrgel  ja see on aluseks Eestis asuva tootmise kiirele kasvule. Põhjuseks on telekommunikatsioonisektoris mobiilsete lairibavõrkude kiire areng, mistõttu on pandud uued nõuded võrguseadmetele.Konkreetseid Ericssoni käibekasvusid 2010. aasta kohta Sepp välja tooma ei soostunud. Ta rääkis vaid, et 2010 aasta jooksul tehti läbi suured muudatused liikudes  moodulite tootmisest tugijaamade tootmisele ja kuust kuusse on see lisanud juurde eksporti mineva toodangu mahtu. „See moodustas hinnanguliselt ligi 10% Eesti ekspordist neljandas kvartalis,“ lausus ta lisades, et  kasvas ka teenuste eksport eelkõige Põhjamaadesse.Elcoteqil möödus aasta lõpp tegevjuht Jan Kotka kinnitusel samuti väga-väga kiirelt. "Vaadates 2010. aasta lõppu ja algust, siis seal olid kolmekordsed müügitõusud,“ rääkis Kotka majanduse elavnemisest. "Kliente tuli poole aasta pealt juurde, klientide nõudlus kasvas aasta lõpus päris tublisti ja ka toormaterjali kättesaadavus paranes."Lisaks toimub Kotka sõnul hetkel Elcoteqis iganädalane laienemine. Tõstame neljandat korda oma võimsust ehk paneme neljanda liini tootmisse püsti, rääkis ta.

Tulemas veelgi parem aastaSepa arvates on 2011. aastal Eestis kõik teed valla neljanda põlvkonna mobiilsidevõrkude väljaehitamisel, mille litsentsid väljastati detsembris. Samuti  jätkub tema kinnitusel Eestit katva fiiberoptilise kaabli projekt Estwin, mis toob kiire interneti maarajoonidesse. "Ericssoni panus Eesti majandusse sõltub ka sel aastal nõudlusest kaasaegsete lairibavõrguseadmete järele," lausus Sepp.Ka Elcoteqi jaoks on aasta alanud suhteliselt ootuspäraselt ning tundub tulevat parem aasta. „Õnneks pole ka toimunud mingisuguseid kukkumisi aasta lõpu rekordtulemustega võrreldes," kommenteeris Kotka.Hetkel prognoosid näitavad tõusu just läbi uute klientide, kellega oleme aastat koos alustanud, lisas ta. "Kui majanduskasv jääb 2011. aastal umbes nelja protsendi peale, siis on see minu arvates väga mõistlik ja stabiilne kasv, mida suudaksime hallata ja mõistlikult käsitleda. Kuuest ja seitsmest ülespoole läheb juba piiri peale," arvas Kotka.Allhankijate käibed samuti kasvanudEricssoni mõjust Eesti majandusele on keeruline saada täit pilti. Ericssoni edu annab Eestis tööd kümnetele allhankijatele, kuid Äripäeva kogemus on näidanud, et Ericssoniga koostööd tegevad ettevõtjad on väga kidakeelsed ja tagasihoidlikud oma tulemusetest rääkimisel.Ericssonile allhanketöid tegeva Hanza Tarkon ASi juhatuse esimees Villu Ehrlich kinnitas, et aasta viimane kvartal oli ettevõtte ajaloo üks parimaid. Konkreetseid numbreid Ehrlich välja tuua ei osanud, kuid käibed olid pidevas kasvus ja ettevõte saavutas masu eelsed tulemused."Käesoleva aasta algus on tagasihoidlik nagu ikka, aga parem kui aasta tagasi. 2011. aastaks prognoosime samu tulemusi kui eelmisel aastal,“ rääkis Ehrlich.Käibekasvu põhjused seisnevad Ehrlichi kinnitusel selles, et vanade klientide käibed kasvavad. "Võime spekuleerida, et kliendid otsivad endale uusi tarnijaid. Võib-olla on masuga mõned vanad tarnijad oma tegevuse lõpetanud," selgitas ta.

Analüütikud positiivselt üllatunudLisaks elektroonikaettevõtetele kiirendas majanduskasvu ka töötlev tööstus tervikuna, kelle lisandväärtus suurenes peamiselt tugeva ekspordi toel. Statistikaameti kinnitusel mõjutas SKP suurenemist olulisemal määral veel energeetikas, kaubanduses, veonduses, finantsvahenduses ning muudes äritegevusalades loodud lisandväärtuse kasv.Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul võitsid lisaks ekspordile, mis suurendas töötleva tööstuse ja energeetika tootmismahtusid, eksportijate headest tulemustest ka teised harud nagu transport ja äriteenused. “Kaubanduse kasv osutab sellele, et ootuspäraselt on jätkunud eratarbimise kasv ning see on tugevnenud,” lisas ta.Lauri hinnangul on 2010. aasta tulemus kahtlematult hea osutades sellele, et ettevõtted on edukalt kohanenud muutunud olukorraga ning oluliselt parandanud konkurentsivõimet. “Ekspordi kasv on hakanud tasapisi toetama ka sisenõudlust, kuid selle paranemine on rohkem tuntav sel aastal,” lausus ta.Swedbanki majanduskasvu  prognoos 2011. aastaks on 4,2%. SEB tõstis möödunud nädalal majanduskasvu prognoosi 0,5 protsendipunkti võrra ning nende hinnangul kasvab majandus nii tänavu kui järgmisel aastal 4,5%.

Autor: Birjo Must, Aivar Hundimägi