Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Obama eelarves rekordiline defitsiit

Sirje Rank 15. veebruar 2011, 00:00

Eile esitas president Barack Obama USA Kongressile oma 2012. aasta eelarve eelnõu, kus on ettepanek kärpida lähemal kümne aasta jooksul defitsiiti kokku 1,1 triljoni dollari võrra.

Vabariiklaste hinnangul on kärped liiga tagasihoidlikud ja küündimatud.

Nii on oodata uusi ägedaid vaidlusi olukorras, kus Kongress pole kinnitanud isegi veel jooksva aasta eelarvet, mille president esitas läinud aasta veebruaris. Õhus on risk, et märtsis saab USA valitsusel raha lihtsalt otsa. Lisaks taotleb president Kongressilt valitsusele lubatud laenupiiri kergitamist 14,3 triljonilt dollarilt, sest seegi lagi jääb varsti madalaks.

Agentuur Moody's hoiatas hiljuti, et kui USA peagi usutavat kärpekava ei esita, on riigi AAA reitingu väljavaade ohus.

Suurimad kulukohad kärbetest puutumata. Eile esitatud eelarvedefitsiidi kärpekavas moodustavad kaks kolmandikku kulukärped ning ühe kolmandiku maksutõusud peamiselt maksusoodustuste kaotamisest. Kava suurim puudus on, et kärped jätavad puutumata suured riiklikud tervishoiu ja sotsiaalkindlustusprogrammid, mis neelavad USA föderaaleelarvest ligi 40% ning on peamised pikaajalise defitsiidi põhjustajad. Obama sõnul tahab ta siin lahendused leida vabariiklastega ühiselt.

Lisaks kärbetele pakub president välja osa kulutuste suurendamise, mis tugevdaksid USA konkurentsivõimet ja looks aluse uuele majanduskasvule.

"Ainult siis, kui valitsus hakkab elama oma võimaluste piires, saame teha investeeringuid tulevikku," ütles Obama.

Vabariiklased asusid valitsuse eelarvekava ründama juba enne, kui detailid eile avalikuks said.

Eelnõus planeeritud kulutused ja riigi laenuvajadus on jätkuvalt liiga suured ning maksud liiga kõrged, ütles Esindajatekoja spiiker John Boehner nädalavahetusel telekanalile NBC.

"Eirates majandusekspertide hoiatusi ja ameeriklaste soove, viib presidendi eelarve riiki järjest kiiremini pankroti poole," ütles Esindajatekoja eelarvekomisjoni esimees Paul Ryan.

Nii Boehneri kui ka Ryani hinnangul on defitsiidi kärpimine majanduskasvu jaoks olulisem investeeringutest haridusse ja teadusesse ning infrastruktuuri, mida tahab Obama.

Obama kärpeplaan jääb mitu korda alla mõlema partei esindajatest koosnenud nn võlakomisjoni ettepanekutele, mis esitati mullu detsembris ning kus kärpeid ja kokkuhoiukohti oli ligi 4 triljoni dollari eest. Presidendi administratsiooni väitel suudab valitsus võlad kontrolli alla saada ka eile avaldatud plaaniga, mille järgi eelarvedefitsiit väheneks tänavuselt 10,9 protsendilt SKPst 2015. aastaks 3,2 protsendile.

Naftafirmad maksusoodustustest ilma. Obama kärpeplaan tahab jooksvad kulud peale kaitse- ja julgeolekukulude viieks aastaks külmutada, mis hoiaks kokku 400 miljardit dollarit. Kaoksid mitmed soodustused nii vaesemale elanikkonnale kui ka suurtele nafta- ja gaasifirmadele.

Eelnõus on ka ettepanek lihtsustada USA maksukoodeksit ja kärpida ettevõtte tulumaksu, kaotades selleks hulga erihuve teenivaid maksusoodustusi.

Kulude suurendamise poolel tahab valitsus lähiaastatel investeerida muu hulgas 556 miljardit dollarit transpordiprojektidesse, 15,7 miljardit juurdepääsu parandamiseks kiirele internetile ning palgata täiendavalt juurde 100 000 matemaatika ja loodusainete õpetajat.

USA avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et riigi võlakoorem on majanduse olukorra ja tööpuuduse kõrval teema, mis ameeriklastele enim muret teeb. Maksude tõusu, millest analüütikute sõnul pääsu pole, enamik aga heaks ei kiida.

USA rahandusministeerium hoiatab, et kulud, mis riik kannab oma rekordiliste võlgade teenindamise eest, on viie aasta perspektiivis praegusega võrreldes kolm korda kõrgemad.

Aastal 2015 tuleb USA valitsusel intressideks maksta 554 miljardit dollarit võrreldes 185 miljardi dollariga 2010. aastal. 2016. aastaks kasvab intressikulu 3,1 protsendile SKPst läinud aasta 1,3 protsendilt, vahendas ministeeriumi prognoosi agentuur Bloomberg.

"See on aegluubis rongiõnnetus, mille möödapääsmatuses keegi ei kahtle," kommenteeris üks analüütik.

Praegu on turud veel heasoovlikud ja nõudlus USA võlakirjade järele suur. Üha teravamalt kerkib aga päevakorda küsimus, kas USA poliitikud suudavad eelarvekulud kontrolli alla saada enne, kui turud neid selleks sunnivad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:47
Otsi:

Ava täpsem otsing