Kuhu jõuavad Eesti firmad 20 aastaga

Kaur Lass 16. veebruar 2011, 00:00

Hajalinnastunud ruumis seotakse tervikuks kompaktsed linnad, neid ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See kujuneb olemasoleva hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ning koduselt armsaks muutmise kaudu.

Ruumiline mitmekesisus ja riigi piirkondlikud eripärad annavad inimesele vabaduse valida omale ruumis sobiva elu- ja töökoha ning ühiskonda sobituva elustiili. Meie väiksus ja hajutatud asustus kombineeritult läbimõeldud ja keskkonnasõbraliku transpordikorraldusega on seega meie võimalus.

Logistikast sõltub areng. Praegu on unikaalne olukord. Mitmed riigi valdkondlikud arengukavad vajavad lähiaastatel uuendamist. Arengufond on kokku leppimas kasvuvisiooni. Lisaks osales Eesti Euroopa Liit 2020 strateegia koostamises ja seadis selle kaudu endale eesmärgid. Arvestades teadmistepõhise majanduse arengu jaoks senisest paremate võimaluste loomisega, on ruumilise arengu fookuseks aeg-ruumilise vahemaa vähendamine ja tööjõuareaalide ühendamine. Transpordikorralduse ja ühistranspordi liikide sidususe parandamine võimaldab reeglina aeg-ruumilist vahemaad vähendada rohkem kui uute teede ehitamine. Nii ettevõtluse kui ka turismi elavdamiseks peame olema riigina senisest hõlpsamini ligipääsetavad ja pääsema ka ise siit paremini mujale maailma. Selleks on vaja selgete valikute tegemist, nagu näiteks reisijate ettevedu raudteele ja Tallinna lennujaamale. Olulisemaks lahenduseks oleks selles valdkonnas Ülemistele ühisveondusterminali rajamine, kus rongilt või lennukilt saab ümber istuda bussile ja trammile või vastupidi.

Raudtee võimaldaks ühendada. Meie väikese elanikkonna puhul on oluline panustada lihtsate liikumisvõimaluste tagamisele. Kui tahame olla edukad, peame võimaldama ühistranspordiga kiiret ja mugavat liikumist. Seda ennekõike peamiste piirkondlike teeninduskeskuste (Tallinn, Tartu, Ida-Viru linnastu ja Pärnu), kooli, töö- ja kodukoha vahel. Kiireim, keskkonnasäästlikum, ohutuim ja inimesel oma aega konstruktiivselt kasutada võimaldav liikumisvahend on rong. Raudteeinfrastruktuur on sobilik nii reisijate- kui ka kaubaveo korraldamiseks. Rongi eelistamist toetab fakt, et 80% Eesti rahvastikust elab praegu olemasolevate raudteede tagamaal. Riigina peame panustama lahendusele, millest võitajaid on kõige enam. Seda eriti infrastruktuuri investeerides. Nagu näiteks Tallinna-Tartu raudteel, kus eesmärk on tõsta nii reisirongi sõidukiirust kui ka liikumisesagedust ja tagada võimalus kasvatada Venemaa suunas kaubavedude mahtu. Hea Tallinna-Tartu raudtee võimaldab ühteaegu lähendada kahte omavahelise pendelrändega linna.

Planeeringu koostamise ajal tehti ka ettepanek, et Eestis võiks olla üks ühine ühistranspordipilet. See väljub küll planeeringu pädevusest, aga on hea näide, kus rahast enam on vaja tahet ja koostööd.

Visioonis võeti kasutusele mõiste hajalinnastunud ruum. Selle ideeks on säilitada olemasolevat asustusstruktuuri ja arvestada sellega, et inimeste elustiil on linnastunud ja võrgustunud. Visiooni eesmärk on väärtustada nii kompaktseid linnu kui ka meile omast hajaasustust ja pidurdada inimeste koondumist linna ümbruse põldudele või nende lahkumist Eestist. Üleriigilise planeeringu eesmärk on ühendada linnalik elustiil, kompaktsete asulate kvaliteet ja hajusa asustuse väärtused. Olemaoleva asustuse väärtustamine on Eesti ühiskonnale mõistlik lahendus. See on ühiskonnale odavam ja riigi toimivusele ning elatavusele parem kui elanike koondumine suurte linnade tagamaale. Majanduskasvu periood näitas meile selgelt ära senise valglinnastumise miinused. Inimeste koondumine linna ümbruse põldudele ja sunnitus omada liikuma pääsemiseks peres kahte autot on kulukas ja suure keskkonnakoormusega. See on energiamahukas eluviis, mida saab laiemalt harrastada vaid laenude toel. Olemasoleva hajusa asustuse ja kompaktsete linnade väärtustamine, nagu rõhutab visioon, on seevastu energiatõhus, keskkonnasäästlik ja ratsionaalne.

Lisaks olemasoleva ruumi väärtustamisele ja Eesti elatavuse tagamisele on riigile prioriteet ka energiasääst. See hõlmab endast asustuse teadliku energiatõhusat planeerimist, hoonete energiasäästu meetmete rakendamist ja ühistranspordi eelistamist. Kuna Eestil puudub energiaekspordi eelis, on meie eesmärk toota omal maal energiat Eestimaa tarbeks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:08
Otsi:

Ava täpsem otsing