Uudised
Ain Alvela
15. veebruar 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaelu ja kalandust turgutas mullu neli miljardit krooni toetusi

Kokku määras PRIA mullu 76 liigist toetusi 70 573 korral. PRIA peadirektori Jaan Kallase sõnul on neli miljardit krooni majanduslikult keerulisel ajal tootjatele heaks toeks, ehkki maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 ja eriti Euroopa Kalandusfondi (EKF) eelarvest on Eestil veel üle poole kasutamata.

Suurima osa mulluses toetusteportfellis moodustas detsembris makstud 1,1 miljardit krooni (70 miljonit eurot) ühtset pindalatoetust, mida said 15 971 taotlejat 871 453 ha põllumajandusmaa eest. See toetus pärineb Euroopa Liidult.

Veel üle poole miljardi (32 miljoni euro) moodustasid Eesti lisamaksed põllu- ja energiakultuuride, heinaseemne-, ute-, ammlehma-, veise- ning piimakvoodi eest. Mullu jõudis piimatootjateni ka kaks uut toetust - ühekordne piimakvoodi alusel määratu ning alla sajapealiste piimalehmakarjade toetus, kokku 40 miljonit krooni (2,6 miljonit eurot).

Lisandusid MAKi toetused, mis aitavad toime tulla ebasoodsates piirkondades, kasvatada kohalikku liiki ohustatud tõugu põllumajandusloomi või Sangaste rukist, majandada keskkonnasõbralikult või Natura 2000 kaitsealadele jäävatel põldudel ja metsades, tegelda mahetoomisega, taastada saartele ja läänerannikule iseloomulikke kiviaedu, hoida korras puisniite ja poollooduslikke kooslusi.

Kõige arvukamalt on keskkonnasõbralikult majandajaid - 454 000 hektaril ligi 2000.

Mullu maksti neile 379 miljonit krooni (24 miljonit eurot) toetust 2009. aasta taotluste põhjal.

Mahetootjatel sõltub toetuse määr sellest, põllukultuure, marja- või puuviljaistandusi, põllumajandusloomi-linde või mesilasi kasvatatakse. Mahetootmise toetuse taotlusi laekus mullu ligi 1269 tootjalt, kes 2009. aasta taotluste alusel said 140 miljonit krooni (9 miljonit eurot). Mahetootmise toetust sooviti 106 000 hektarile.

Mullu välja makstud toetustest oli suur osa - üle 650 miljoni krooni (42 miljoni euro) - mitmesugused investeeringutoetused nii otsese tootmisega seoses kui ka töötleva tööstuse edendamiseks ning maapiirkondades põllumajandustootmisele alternatiive pakkuva ettevõtluse arendamiseks.

Lisaks said külaelu arendajad ja LEADER-meetme raames tegutsejad 335 miljonit krooni (21 miljonit eurot).

Investeeringumeetme puhul tuleb ettevõtjal oma projekt kahe aasta jooksul ellu viia ning toetuse saab ta kätte siis, kui kulutuste tasumist kinnitavad dokumendid PRIAsse esitab.

Majandussurutise saabudes muretseti, kas ettevõtjad ikka suudavad masuolukorras investeeringud ära teha või jääb toetus kasutamata.

Maaelu arengukava programmperioodi eelarve on kokku 14,63 miljardit krooni ehk ligi miljard eurot. Toetusi määrati eelmise aasta lõpuks ja maksti välja vastavalt 46% ja 33% eelarvest.

Kolme aasta jooksul on määratud investeeringutoetusest loobunud 44 ettevõtjat, nii vabaneb ligi 59 miljonit krooni ehk enam kui 3,5 miljonit eurot. Paljud on saanud investeeringu elluviimiseks ajapikendust. PRIAga kooskõlastatult on kliendid oma esialgseid investeeringuplaane ka vähendanud - nii vabaneb kokku veel ligi 94 miljonit krooni (6 miljonit eurot).

Kalandusvaldkonna tootjaid rahastatakse Euroopa Kalandusfondi (EKF, 2007-2013) raames ja Eesti eelarve on 17,6 miljardit krooni ehk veidi enam kui miljard eurot. Kokku oli 31. detsembriks määratud ja välja makstud vastavalt 46% ja 19% eelarvest.

Mullu maksti EKFi toetusi 191 miljonit krooni (12 miljonit eurot). Suuremad olid summad tootjaorganisatsioonide ühisinvesteeringuteks (4,8 miljonit eurot) ning kala töötlemise ja turustuse investeeringuteks (ca 2 miljonit eurot). 1,3 miljonit eurot riigiabi läks suurte kalalaevade utiliseerimiseks või otstarbe muutmiseks. Ligi miljon eurot maksti investeeringutoetusi vesiviljeluseks kala- ja vähikasvatustele.

PRIA toetuste hulgas on ka meetmeid koolituseks ja teavituseks, turuarenduseks, nõuandeteenuse osutamiseks, õppepraktika juhendamiseks, tootjate ühenduste tegevuseks, aretustegevusteks jne.