Sookvoodid rikastavad riiki

Reedesele naistippjuhtide konverentsile Clarion Hotel Euroopasse tuleb veidi alla saja naise, et jagada muljeid ja julgustada teineteist. Viimase esinejana astub kuulajaskonna ette 2008. aastal Norra mõjukaimaks ärinaiseks valitud Ovesen.Tema õpetussõnad naisjuhtidele on järgmised: kanna kirevaid riideid ja naera enda üle. Seetõttu on ka Ovesen riietunud erkroosasse. Kuid tema naljad lõbustavad kogu naispublikut, mitte ainult teda ennast.

Ma arvan, et te peate oluliseks suurendada naiste osalust kõigil elualadel.

Siis te olete väga õnnelikud, kui teil siin probleeme pole. Te olete siis üle mõistuse õnnelikud! (Kallutab pea naeru saatel kuklasse) Aga ma küsin teilt, mitut Eesti tippfirmat juhivad praegu naised? Kui te ütlete, et see arv on 40-50 protsenti, siis ma ütlen teile, et tõesti - pole probleemi.

Kui ma räägin noorte ülikooliminejatega, siis ka nemad peavad end meestega võrdseteks. Vastupidisega põrkud sa siis, kui hakkad ettevõttes samm-sammu võrra üles ronima. Alles siis märkad, et naine olla on üha raskem, sest tavaliselt on ettevõtete omanikud mehed ja nemad eelistavad mehi.

Ma arvan, et sookvoodid on tähtsad, sest tänu sellele saab teha muutuseid, mis muidu võtavad liiga kaua aega. Inimressursi maksimaalseks kasutamiseks on kvootide kehtestamine üks hea vahend. Riik ebaõnnestub, kui te ei kasuta kõiki maa ressursse, vaid ainult poolt. Kui te ei toeta kõiki oma inimesi, kaotate lõppkokkuvõttes.

Norra näitel võin öelda, et meil kvoodid töötavad. (Norras kehtestati 2004. aastal kvoot, mille kohaselt peab börsiettevõtete juhatuses olema 40 protsenti naisi – toim) Nüüd meil ongi rohkem naisi juhtkonnas. Ka valijana hakkad sa üha enam märkama, et naispoliitikud pole meespoliitikutest sugugi halvemad.

Mida rohkem sul on juhatuses naisi, seda enam hakkavad nad edutama naistest keskastme juhte. See on minu arvates oluline, et keskastme juhid oleksid naised ja naistel peaks olema võimalus ettevõtet juhtida.

Isegi Hiinas nad ütlevad juhid, et neil pole piisavalt häid inimesi. Aga vaadake oma olukorda Eestis. Teie rahvastik on väga väike ja seega ka teil on vähem häid töötajaid. Kui sa otsid häid inimesi vaid poole elanikkonna seast, on sul ju veelgi raskem neid leida.

Eesti on nii mõneski valdkonnas Norrast erinev. Samas olen võlutud, kui hästi on Eesti toime tulnud üleminekuperioodiga. Mäletan, et kui käisin Tallinnas 1999. aastal, oli see väga hall linn. (Viipab käega hotelli lobiruumi kõige hallimasse nurka) Ma arvan, et teie suurim väljakutse on see, et teil on nii vähe inimesi, aga te peate leidma head inimesed. Ainult inimesed on need, kes arendavad riiki ja tööstust ning toovad edu.

Ma tean, et teil on suusatajaid küll. Mul on kahju, kuid kuulsaid Eesti ärinaisi ma nimetada ei oska.

Võrdõiguslikkuse uuringud näitavad, et naised teevad ära suurem jagu kodutöösid, mis on kurnavad ja mille arvelt on neil vähem aega iseenda või tööga tegeleda. Te olete Norra mõjukaim naisettevõtja. Kas te üldse pesete pesu ja koristate kodus?

Jah. Ma armastan süüa teha, selles olen ma hea, aga ma pole hea koristamises. Ma näitasin teile pilti oma töölauast. (Seminari ettekandes oli ühel slaidil pilt Oveseni töölauast, millel oli hiiglaslik kuhi pabereid ja raamatuid) Ma olen väga räpane. Kuid ma pesen oma särgid ja triigin neid. Aga ma ei suuda koristada. Ma pole kunagi hea olnud selles ja seega ma maksan inimesele, kes seda teeb.

 

 

Autor: Katariina Krjutškova, Kaisa Gabral