Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Obama eelarves rekordiline defitsiit

    USA defitsiit kasvab prognoosi järgi tänavu 1,65 triljonile dollarile, mille eest võiks iPadiga varustada enam kui kahe Hiina jagu inimesi, ent selget plaani ja üksmeelt, kuidas defitsiiti vähendada, valitsevatel parteidel pole.

    Eile esitas president Barack Obama USA Kongressile oma 2012. aasta eelarve eelnõu, kus on ettepanek kärpida lähemal kümne aasta jooksul defitsiiti kokku 1,1 triljoni dollari võrra.
    Vabariiklaste hinnangul on kärped liiga tagasihoidlikud.Nii on oodata ägedaid uusi vaidlusi olukorras, kus Kongress pole kinnitanud isegi veel jooksva aasta eelarvet, mille president esitas läinud aasta veebruaris. Nii on õhus risk, et märtsis saab USA valitsusel raha lihtsalt otsa. Lisaks taotleb president Kongressilt valitsusele lubatud laenupiiri kergitamist 14,3 triljonilt dollarilt, sest seegi lagi jääb madalaks.Agentuur Moody’s juba hoiatab, et kui USA peagi usutavat kärpekava ei esita, on riigi AAA reitingu väljavaade ohus.
    Eile esitatud kärpekavas moodustavad kaks kolmandikku kulukärped ning ühe kolmandiku maksutõusud peamiselt maksusoodustuste kaotamisest. Kava suurim puudus on, et kärped jätavad puutumata suured riiklikud tervishoiu ja sotsiaalkindlustusprogrammid, mis neelavad USA föderaaleelarvest ligi 40% ning on peamised pikaajalise defitsiidi põhjustajad. Obama sõnul tahab ta siin lahendused leida vabariiklastega koos.
    Lisaks kärbetele pakub president välja osade kulutuste suurendamise, mis tugevdaks USA konkurentsivõimet ja looks aluse majanduse uuele kasvule.Eelnõu kutsub Washingtoni elama oma võimaluste piires, investeerides samal ajal meie tulevikku,“ ütles Obama.
    Vabariiklased asusid Obama eelarvet ründama juba enne, kui kõik detailid eile avalikuks said. Eelnõus planeeritud kulutused ja riigi laenuvajadus on jätkuvalt liiga suured ning maksud liiga kõrged, ütles Esindajatekoja spiiker John Boehner nädalavahetusel telekanalile NBC.
    „Kodus on Ameerika suurim väljakutse vaieldamatult võlakriis ja siin näitab presidendi plaan, et ta ütleb end siin liidri rollist lahti,“ ütles Esindajatekoja eelarvekomisjoni esimees Paul Ryan.
    Nii Boehneri kui Ryani hinnangul on defitsiidi kärpimine majanduskasvu jaoks olulisem investeeringutest haridusse ja teadusesse ning infrastruktuuri, mida tahab Obama.
    Obama kärpeplaan jääb kordades alla mõlema partei esindajatest koosnenud nn defitsiidikomisjoni ettepanekutele, kus kärpeid ja kokkuhoiukohti oli ligi 4 triljoni dollari eest. Presidendi administratsiooni väitel suudab valitsus võlad kontrolli alla saada ka eile avaldatud plaaniga, mille järgi eelarvedefitsiit väheneks tänavuselt 10,9 protsendilt SKPst aastaks 2015 3,2 protsendile.
    Kärpeplaan tahab jooksvad kulud peale kaitse- ja julgeolekukulude viieks aastaks külmutada, mis hoiaks kokku 400 miljardit dollarit. Soodustused suurtele nafta ja gaasifirmadele kaoksid. Eelnõus on ka Obama aastakõnes tehtud ettepanek lihtsustada USA maksukoodeksit ja kärpida ettevõtte tulumaksu, kaotades selleks hulga erihuve teenivaid maksusoodustusi.
    Kulude suurendamise poolel tahab riik lähiaastatel investeerida muuhulgas 53 miljardit dollarit kiirrongiühenduse väljaehitamiseks ning 15,7 miljardit dollarit juurdepääsu parandamiseks kiirele internetile.
    USA avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et riigi suur võlakoorem on majanduse olukorra ja tööpuuduse kõrval teema, mis ameeriklastele kõige enam muret teeb. Maksude tõusu, millest analüütikute hinnangul pääsu pole, enamus aga heaks ei kiida.
    USA-l pole odavat laenuraha kauaks
    USA rahandusministeerium hoiatab, et kulud, mis riik kannab oma rekordiliste võlgade teenindamise eest on viie aasta perspektiivis praegusega võrreldes kolm korda kõrgemad. Aastal 2015 tuleb USA valitsusel intressideks maksta 554 miljardit dollarit võrreldes 185 miljardi dollariga 2010. aastal. 2016. aastaks kasvab intressikulu 3,1%-le SKPst läinud aasta 1,3 protsendilt, vahendas ministeeriumi prognoosi agentuur Bloomberg.
    „See on aegluubis rongiõnnetus, mille möödapääsmatuses keegi ei kahtle,“ kommenteeris üks analüütik. Praegu on turud veel heasoovlikud ja nõudlus USA võlakirjade järele suur. Üha enam kerkib aga küsimus, kas USA poliitikud suudavad eelarvekulud kontrolli alla saada enne, kui turud neid selleks sunnivad.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.