Tööstused otsivad kasvu jätkumiseks jõudu

Soome, Rootsi ja Saksamaa tööstustoodangu aastased kasvud jõudsid 2009. aasta keskpaiga ligi 20protsendisest langusest plusspoolele eelmise aasta alguses ning see tendents on jõuliselt jätkunud. Eelmise aasta lõpuks olid kasvunumbrid pea kahekohalised: kolme kuu keskmised aastakasvud (sept-nov 2010) olid Soomes 8,5 protsenti ning Rootsis ja Saksamaal ligi 11 protsenti. Numbrid ületasid kindlalt euroala keskmist ca 7protsendist kasvu ning peegeldavad Aasia osatähtsuse suurenemist riikide ekspordis. Tööstustoodangu kasvu toetab uus globaalne toorainehindade tõusmise tsükkel.

Eesti kasv viiteajaga. Eesti tööstustoodangu kasvu taastumine on toimunud eelnimetatud kaubanduspartnerite suhtes väikese viiteajaga, kuid olnud seda jõulisem. Ootuspäraselt veavad Eestis tööstustoodangu kasvu paljuski samad tööstusharud kui põhjanaabritel. Võrreldes Soomega annab Eesti tööstustoodangu kasvust proportsionaalselt suurema osa elektroonika ning masinate ja seadmete tootmine.

Tööstustoodangu tugevuse märgina kasvasid Soomes novembris kõik suured tööstusharud. Soome statistikaameti andmetel näitas märkimisväärseimat kasvu energiatoodang - aastatagusega võrreldes 14 protsenti. Järgnes metallitööstus (v.a elektri- ja elektroonikatööstus) 13,8protsendise aastakasvuga. Puidutööstuse 4,8protsendine kasv jäi keskmisele alla ning toiduainetööstus näitas nagu Eestiski väikest kasvu. Erinevalt Eestist oli kiireima kasvuga tekstiili, rõiva- ja nahatööstus (31 protsenti). Lähtuvalt globaalse autotööstuse võidukäigust näitas Rootsis eriti head tõusu autotööstus (40,5 protsenti). Kasvu tugevuselt järgnesid farmaatsiatööstus, fabritseeritud metallitooted ja masinad. Võib järeldada, et tööstussektori tugevus avaldus majandusharude mitmekesisuses ning orienteerituses kiiresti kasvavatele turgudele.

Ettevaatavalt ootame 2011. aastal globaalsete investeeringute suurenemist masinatesse ja seadmetesse. Sellest oli eelmisel aastal märke näha nii USAs kui ka Aasias. Tehnoloogiainvesteeringute kasv peaks toetama meie peamiste kaubandusparterite tööstust ja seeläbi ka Eesti eksporti.

Maht läheneb kriisieelsele tasemele. Tööstussektori esimese kasvuaasta juures on märkimisväärne, et Eestis on tööstustoodangu maht jõudmas kriisieelsele tasemele. See tekitab paratamatult küsimuse, kas ettevõtete järgmiste aastate investeerimise plaanid võimaldavad jätkuvalt üllatada Euroopast märgatavalt kiirema kasvuga. Nordea prognoosi kohaselt kiire tööstustoodangu kasvuga riikides, ka Põhjamaades, investeeringute tempo kasvab, samas kui tootmisvõimsuste rakendatuse aste püsib kriisieelse ajaga võrreldes veel madal. Ettevõtete võlakirjaturu aktiviseerumine eelmisel aastal oli märk investeerimisaktiivsuse kasvust ja soodsatest intressimääradest. Kõige kiiremini taastusid nende rahvusvahelise haardega ettevõtete tootmismahud, kes olid aktiivsed ka võlakirjaturgudel.

Uued investeeringud laenudega . Uuele investeeringute kasvutsüklile võiks sel aastal kinnitust tuua ka laenuturg. Euroala äriühingute laenude kasv on jõudmas plusspoolele (novembris aastane langus -0,1 protsenti võrreldes oktoobri -0,5 protsendiga). Soomes pöördus ettevõtete laenude kasv langusest tõusule eelmise aasta septembris. Eestis ettevõtete laenujääk veel kahaneb. Langus on töötlevas tööstuses olnud keskmisest kiirem.

Bilansid tugevnevad. Kasumi kasv toetab jätkuvalt ettevõtete bilansi tugevnemist ning äriühingud nii Euroopas laiemalt kui ka Eestis on kasutanud võimalust vähendada võlakoormust. Ettevõtluskeskkonna üldise tervise paranemisest Eestis annab märku viivislaenude osakaalu alanemine viimastel kuudel. See on loonud hea kasvupinnase uueks alguseks, uuteks kasvu toetavateks investeeringuteks ja töökohtadeks.

Kasv sõltub tarbimisest. Edasine kasv ei ole riskideta. Eelmise aasta kasvuhüpet oli lihtsam saavutada, sest tööstustoodangu mahtu vedas varude täiendamine, hinnatõus ja ka aastatagune võrdlusbaas oli madal. Edasine kasv on suuremas sõltuvuses lõpptarbimisest, mis seotud majapidamiste otsustega. Euroopas püsib majanduskasv ebaühtlasem kui varem. Tööstusfirmade kindlustunde indikaatorid, mis jõudsid jaanuaris 2004. aasta kõrgtaseme lähedale, ning tööstussektori uued tellimused annavad alust vaadata lähitulevikku positiivselt.