Juustutootjad leidsid ekspordisoone

Ain Alvela 17. veebruar 2011, 00:00

Eestis tegutseb neli suuremat juustutootjat, kes kõik on võtnud sihikule välisturgude, eeskätt Venemaa vallutamise. Selle saavutamiseks on viimase paari aasta jooksul uuendatud tootmistehnoloogia ja muudetud müük senisest jõulisemaks.

Nii andis 65-le kohalikust piimatootjast põllumeeste ühistule kuuluv AS Saaremaa Piimatööstus 2008. aastal käiku tehase sisseseade, mis aitas juustu tootmise viia sootuks uutele tasemele. Nende põhimõtete sisu on ettevõtte juhatuse esimehe Andi Saagpaku sõnul toodete senisest suurem väärtustamine, jõuline tootetutvustus ning kohaliku tooraine maksimaalne ärakasutamine, sest massiga ja pelgalt numbrite tagaajamisega tema sõnul kaugele jõuda ei õnnestu.

Ainuüksi tootearendusse investeeriti 2009. aastal üle viie miljoni euro (80 mln kr). Selle tulemusena moodustas 2010. aasta juustueksport 1275 tonni, mis on 62% rohkem kui 2009. aastal.

Kogu Saaremaa piim läheb juustuks ja võiks. "Lisaks kiirele ekspordi kasvule oleme saavutanud ka siseturu juustumüügis 15protsendilise kasvu ning selle, et enam ei pea ühistu liikmed tilkagi piima mujale müüma," rääkis Saagpakk. "Kui investeeringud poleks neid tulemusi andnud, ei seisaks mina praegu selle ettevõte eesotsas." Saagpakk nimetas käibe kasvu põhjuseks ka piima hinna tõusu ja piimatootmise kasvu.

ASi Valio Eesti ekspordidirektor Elar Ollik tunnistas, et kuigi koguseliselt langes Valio eksporditud juustu kogus mullu 2009. aastaga võrrelduna ligi 13%, oli ekspordi rahaline tulemus varasema aastaga võrreldes parem. Kuigi Võru juustutööstus on läbi aastakümnete tuntud kui suur Venemaale eksportija, on nüüd sihikule võetud USA turg. Neil turgudel kanna kinnitamiseks võeti tootmisse USA jaoks väljatöötatud juust Lacey Swiss ning viidi Venemaal läbi Atleedi kaubamärgi uuendus.

"Suurenenud ekspordi taga on maailmaturul valitsev piimatoodete defitsiit. Selle tulemusena on tõusnud nii hinnad kui ka nõudlus," iseloomustas Ollik. "Eesti juustueksporti mõjutab palju Venemaa turg. Tootjad on hakanud Venemaale eksportima ka brändita juustu, mida sealsed edasimüüjad väärindavad." Ollik kinnitas, et Valio eesmärk Venemaa turul on keskenduda oma kaubamärgi arendamisele.

Idanaaber oskab Eesti toodet hinnata. United Estover Grupi (UEG) müügi- ja turundusosakonna juhataja Hannes Prits on seda meelt, et Peterburis ja Loode-Venemaal on Eesti põllumajandustooted saavutanud kvaliteetse toidukraami maine, mis väljendub ka selles, et sealne tarbija on nõus maksma Eestist pärit juustu eest kõrgemat hinda kui näiteks Saksamaa analoogide puhul.

"Venemaa turg paneb suurt rõhku juustu kvaliteedile ja maitsele, mis väljendub selles, et Eestiga võrreldes on suurem osakaal 50% rasvasusega juustul ning light-toodete osakaal ekspordis on pea olematu," iseloomustas Prits. "Populaarseim juustusort Venemaa ekspordis on tilsiter-tüüpi juust."

UEG Venemaa pakend on kirkama värvigammaga, sealne turg eelistab ka meil müüdavatest suuremaid viilupakendeid. Näiteks Hiirte Juustu tunnevad idanaabrid nimetusega Mõškin Sõr.

2010. aastal moodustas eksport 30% ehk 1450 tonni UEG 4900 tonni suurusest kogutoodangust. Peamised eksporditurud on Venemaa ja Läti, selgelt kasvav on eksootiline Iisraeli turg.

Ekspordi kasvu taga on lisaks süstemaatilisele tööle ka pidevad investeeringud tootearendusse ja kvaliteeti ning üldine tootmisvõimsuse kasv, kindlasti mängib rolli ka Eesti toiduainetööstuse positiivne imago idapiiri taga.

UEG lähisaastate eesmärk on saavutada liidripositsioon juustusektoris nii siseturu, ekspordi kui ka importtoodete müüjana. Tänu investeeringutele tootmisesse oleme viimase kahe aastaga kasvatanud tootmisvõimsust umbes kolmandiku võrra ning lähiajal kasvab see veelgi, seega oleme valmis kasvatama eksporti kahekordseks.

Eesti põhilised juustu eksporditurud on Soome ja Venemaa. Ida pool aitab Eesti tootjatele kindlasti kaasa nn ajalooline kvaliteetsete toodete imago, mida on õnneks suudetud hoida.

Ma ei näe põhjust, miks peaks juustutootmine lähiajal langema. Samas ei julge ka märkimisväärset tõusu prognoosida, kuna turud käituvad suhteliselt ettearvamatult ja paljuski sõltuvad tuleviku tootmismahud saadaolevast toorpiimast.

Suurim väljakutse on leida moodus maailmaturul eristumiseks. Kas kaubamärgi või eriliste (erilist oskusteavet nõudvate) toodete kaudu. Kui seda ei suudeta, siis private label'i juustu tootmine võib kehvemal ajal olla küllaltki kibe leib.

Nii Venemaal kui ka Soomes leiab Eesti juustubrände, kuid suur osa läheb siiski n-ö toorainena. Venemaa on aastakümneid olnud Eestile koduturuks ja sealsed tarbijad on meie tooteid kõrgelt hinnanud. Vene tarbijatel on ka nn maitsemälu, mis eelduseks Eesti toodete läbilöögile.

Juustu ostjad jälgivad pidevalt turgu ja nii kui kuskilt saab odavamalt, toimub kiire tootja vahetus. Seetõttu on eriti olulised suhted partneritega, konkreetse sihtturu tarbija ja maitseeelistuste tundmine ning turundus.

Meil on lisaks neljale suurele ka tublisid ja eripärase toodanguga väikemaid tootjaid nagu Saidafarm mahetoodetega, Nopri Talumeierei, Vana-Vigala Juustutööstus, Saksa Juust, Tori-Selja Piimaühistu. Meil on ju isegi oma hallitusjuustud, mida toodab Luke Farmimeierei. Praegu katsetatakse punahallitusjuustu tootmist, mis on maailmaski haruldus ja igas mõttes gurmeetoode.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:47
Otsi:

Ava täpsem otsing