ABB: väikefirma juht peaks olema hakkaja tüüp

Katre Pilvinski 17. veebruar 2011, 14:00

Mõne väikeettevõtte probleem on juhtimine – ei pea olema suur juht, vaid juht peaks olema hakkaja tüüp, sõnas ABB kauaaegne juht Bo Henriksson.

„2003-2004 oli ABB peaaegu pankrotis, raha sai lihtsalt otsa,“ tõdes Henriksson. „Siis tehti ümberstruktureerimisi, hakati kõvasti Eestisse investeerima. Eestisse on investeeritud üle 100 mln dollari, praegu on suured tootmiskesksused Jüris. Kuid ka majanduskasv aitas ABB tõusule ning võib öelda, et praegu läheb hästi. Kuid vaatame, mida analüütikud ütlevad," rääkis ta Äripäeva Gaselli kongressil ettevõtte käekäigust.

"Meie käive oli kuni aastani 2008 suhteliselt stabiilne. 2009 oli väike tagasilangus. Aktsia kurss, nagu ka teised kursid, langesid 2009 päris kõvasti,“ tõdes ta.

„Kuidas edasi – meil on oma töötajate strateegia, peame leidma oma parimad talendid ja juhid. Järgmisel strateegiaperioodil inimeste arv kasvab 20 000-25 000 võrra,“ sõnas Henriksson.

Ettevõtte juht ütles, et ABB eesmärk on olla oma valdkondades kas esimene, teine või kolmas. "Kui me seda ei saavuta, siis loobume sellest valdkonnast," selgitas ta.

„Meie alustasime Eestis nullist ehk väikeettevõtte tasemest," märkis Henriksson. Suurettevõtte juht jagas soovitusi, kuidas võiks väikeettevõtja edasi minna, et kasvada. "Esialgu lähtutakse ideest. 300 äriideest läheb kaks käima. See aga nõuab palju, et idee läheks käima. Väikeettevõtjal on esialgu lihtsam, kui äri kasvab, tulevad teised nõudmised."

Ta rääkis, et kui ettevõttes on 25 töötajat, siis tekib küsimus, kuhu nendega edasi minna. "See pole eesmärk, et iga päev palka maksta. Oluline on visioon, strateegia ja mida peab tegema. Näiteks IT-alal on suured riskid - enne, kui midagi hakkab tagasi tulema, peab investeerima 10 mln eurot. Seetõttu peab olema kindel plaan ja usk oma ärisse," rääkis Henriksson.

"Edasi tuleb valida, kuhu minna – tooted, turg. Järgmine samm on tehnoloogia ja ressursid, töövahendid ja kõige tähtsam on teadmine ehk knowledge. Need asjad tulevad päris ruttu ette, alguses on firmas 20 töötajat, varsti aga 200-300. ABBs oli alguses 8-9 töötajat, kuid nüüd on neid üle tuhande," märkis ta.

"Mõne väikeettevõtte probleem on juhtimine. See on väga tähtis, kas investor juhib ettevõtet ise või teeb seda palgatud juht. See on väga, väga tähtis. Juht peaks olema hakkaja tüüp, ei pea olema suur juht, vaid hakkaja," sõnas Henriksson.

Edasi on kasvaval ettevõttel vaja koolitusi, uuringuid. "ABB toob Eestisse uuringute osakonna, mis on ka juba tööd alustanud," märkis Henriksson. "Siis turustamine ja eksporditurud. Venemaa on väga tähtis turg Eesti jaoks."

Eestis ei räägi paljud noored vene keelt, mis on Henrikssoni sõnul viga. „Soovitage oma lastele õppida vene keelt, see on sama tähtis kui inglise keel. Meil on väga head konkurentsivõimalused Venemaal, seal on aga poliitilised ohud.“

„Skandinaavias on suurem ostujõud kui Venemaal. Läti ja Leedu probleem on see, et praegu ostujõud suhteliselt madal. Valgevene ja Ukraina on suured, kuid konkurents on kõva," lahkas Henriksson lähiturge.

 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. February 2011, 14:39
Otsi:

Ava täpsem otsing