Fookus on miks oleme saanud laieneda

Kaisa Tahlfeld 18. veebruar 2011, 00:00

"Teeme ühte kitsast asja, meil on üks kindel teenus ja sihtrühm. Fookus on põhjus, miks oleme saanud laieneda teistesse riikidesse, ning see võimaldab ettevõtet lihtsalt juhtida," sõnas ta.

Agasilla sõnul on MarkIT meeskond olnud koos esimesest päevast peale. "Meil oli meeskond enne visiooni. Istusime koos valge paberi taga ja otsustasime ühiselt, mida teha ja kuidas. Otsustasime koos, kuhu minnakse. Ma mäletan, miks need otsused tehti," rääkis ta.

Veel ühe edu tegurina tõi Agasild välja järjepidevuse innovatsioonis. "Meie innovatsioon on olnud samasuunaline - ühest ideest kasvas teine. Teenindame ikka samu kliente, kuid pakume erinevaid teenuseid." Ta lisas, et on võimalik hoida fookust ja olla innovaatiline korraga.

Lisaks rääkis Agasild piiridest meie peades. "Esimene piir oli see, et laienesime Lätti. Aga miks? Sest kuhu sa siis ikka lähed," lausus ta. "Meil ei olnud sellist tunnet, et läheks kohe Tšehhi. Kuid selgus, et Lätis oli väga raske. Aga Tšehhi turg on suurepärane - oleks me kohe sinna läinud, oleks kasv olnud palju parem. Kui teil on hea ärimudel, siis minge turule, mis on teie jaoks kõige sobivam, mitte kõige lähem," soovitas ta.

Allhange rikkaks ei tee. Maag Lihatööstuse juhi Olle Hormi kinnitusel ainult eksport õnnelikuks ei tee. Enamik Eesti toidutootjaid ei suuda välisturgudel mõjukat kaubamärki luua ega hoida - see on pööraselt kallis ja väga pikaajaline töö. Hormi sõnul on allhange tore, aga rikkaks see ei tee.

Olulised on tema ütlusel tuntus ja maine. "Tuntus on see, mida teenitakse välja aastatega, see on meie nõrk koht ja see on, mille kallal me tööd teeme. Tuntust on kõige raskem saavutada," ütles Horm.

Prisma Peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul on edukad firmad, kes teevad midagi ise. Hiinlased kopeerivad veel võib-olla 10-20 aastat, kuid ka seal on tööjõupuudus ja lisaks kätele tuleks hakata kasutama ka ajusid. "Eesti on väike riik ja meil pole muud võimalust. Igaüks, kes tuleb tööle, peab kasutama ka oma ajusid," lausus ta.

Õige juhtimisstruktuur. Olerexi turundusjuht Antti Moppel rääkis, et algusaastatel tehtud strateegiline otsus ehitada kogu riiki kattev jaemüügivõrk oli õige. "Suutsime õigel ajal vabaneda perefirma tüüpi juhtimisest ning muutusime kindla juhtimisstruktuuriga ettevõtteks," lausus ta.

Olerexi valedest otsustest rääkides mainis ta, et nad on liiga vähe oma klientidega rääkinud. "Oleme alahinnanud töötajate süstemaatilist koolitust ning suhelnud avalikkusega liiga passiivselt," kinnitas Moppel. "Oleme alahinnanud tanklakaupluste kontseptsiooni arendamist ning oleme olnud reaktiivsed, mitte proaktiivsed," lisas ta.

ABB kauaaegne juht Eestis Bo Henriksson märkis, et mõne väikeettevõtte probleem on juhtimine. "See on väga tähtis, kas investor juhib ettevõtet ise või teeb seda palgatud juht. See on väga, väga tähtis. Juht peaks olema hakkaja tüüp, ei pea olema suur juht, vaid hakkaja," sõnas ta.

Visioon on oluline. Eesmärk ei tohiks olla vaid tagada oma töötajaile palk. "Oluline on visioon, strateegia ja mida peab tegema," rääkis Henriksson. "Edasi tuleb valida, kuhu minna - tooted, turg. Järgmine samm on tehnoloogia ja ressursid, töövahendid ja kõige tähtsam on teadmine," märkis Henriksson. "Need asjad tulevad päris ruttu ette, alguses on firmas 20 töötajat, varsti aga 200-300. ABBs oli alguses 8-9 töötajat, kuid nüüd on neid üle tuhande," sõnas ta.

Ettevõtja ja investori Raivo Heina sõnul unustavad suured ettevõtted sageli ära, mis tunne on olla ettevõtja. Suurfirma eelised on raha ja palju tööjõudu ning ta suudab nende kahe asjaga midagi suurt ellu viia, aga ei tee seda, märkis Hein. "Suured firmad on meil muutunud mugavaks. Väikesel ettevõttel ehk gasellil on seda möödasõitu või muudatust võimalik teha," tõmbas Hein paralleeli maanteeliiklusega.

Kuigi majandus hakkab paremaks minema, elame me tema sõnul veel ajas, kus tuleb olla tagasihoidlik. "Ei tasu võtta asjatuid riske. Neid riske võeti palju siis, kui kõigil hästi läks. Riskide hajutamine on tähtis küsimus," soovitas ta. "Ettevõtjaks olemine tähendab ebaõnne. Suurem osa ideid ja mõtteid miskipärast ei realiseeru. Hea, kui sajast ideest 3-4 realiseerub," lisas Hein.

Hein ei tahaks, et ükski tema ettevõte oleks turul esimene, sest kui ettevõte on turul esimene, siis ei pingutata enam. Kui raha ei tule palju sisse, ei saa seda tema sõnul ka kulutada. "Minu kriteeriumide järgi on edukas inimene või edukas ettevõte see, kes suudab midagi luua. Ettevõtte puhul - ta loob midagi, mis teeb teistel elu lihtsamaks, kergemaks ja siis on saadud raha vaid boonus," rääkis Hein.

Erandlikud gasellid. Kaubanduskoja juhi Toomas Lumani ütlusel võib viimase kolme aasta konverentse nimetada kiiresti kahanevate ettevõtete konverentsideks, kuid gasellid on erandlikud. "Me ei müü pärast kriisi oluliselt kallimaid kaupu, kuid saalis olevad gasellid on erandlikud käibe ja kasumi kasvu poolest," sõnas ta.

Eesti ettevõtete struktuur on Lumani kinnitusel muutunud. "Ettevõtted on üha väiksemad. 25 suurettevõttest on saanud keskmise suurusega ettevõtted. 300 keskmise suurusega ettevõttest on saanud väikeettevõtted," loetles ta.

Luman ütles, et väikeettevõtjatel peab juristi abita olema võimalik seadustest aru saada. "Vastasel juhul võivad nad teadmatult saada seaduserikkujaks," nentis ta.

Sotsiaalse ostukeskkonna cherry.ee asutaja ja juht Priit Tomp usub, et aastal 2012 on noorukese ettevõtte käive juba kolmekordne.

Algusest kuni praeguseni ehk umbes kaheksa kuuga on ettevõtte käive jõudnud 23 miljoni kroonini.

"Internetis on neli aastat terve igavik, kõike võib juhtuda selle ajaga," vastas ta küsimusele, milline on ettevõtte käive aastal 2015.

"Turg, kus meie tegutseme, on 2-3 aastat vana ja seal on erinevad valdkonnad ristunud. Kui vaadata maailma, siis edukad on need ettevõtted, kus mingid valdkonnad ristuvad. Näiteks Facebook, kus sisuliselt kolledžiraamat tõsteti internetti," rääkis Tomp.

Kui ettevõte alustas, siis raha neil polnud ja reklaami raskuskese suunati alguses sotsiaalmeediasse.

"See on koht, kus saab olla ettevõtjana läbipaistev. Seal saab brändi tuua kliendile lähemale," märkis Tomp.

Tomp lisas, et Facebooki suurim miinus on see, et ta on kontrollimatu.

"Sa pead 24 tundi olema seal valves. Cherry puhul on see täistöökoht. Ja miski pole tasuta. Kaheksa kuu jooksul on 5000-6000 dollarit läinud," märkis Tomp.

Cherry.ee on kaheksa kuuga müünud ligi 120 000 vautšerit, nende lehte külastab 100 000 kasutajat päevas, firmal on üle 300 koostööpartneri.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing