Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

TÜ doktorant: pangad muutusid haavatavamaks

Anne Oja 17. veebruar 2011, 15:09

Pangad on muutunud Eestis haavatavamaks, selgub täna TÜ majandusteaduskonnas kaitstavast Rasmus Kattai doktoritööst.

Rasmus Kattai analüüsib väitekirjas Eesti näitel erasektori võlakoormuse ning pangandussektori haavatavuse seoseid, seisab ülikooli veebilehel.

2008. a alguse saanud globaalsele kriisile eelnenud kiire laenukasv viitab pankade laenutegevuse ning erasektori suurenenud võlakoormuse võimalikule olulisusele hilisemate sündmuste arengus. Kattai eeldas oma töö hüpoteesina, et majapidamiste ning ettevõtete suurenenud kohustused pankade ees on muutnud laenuklientide maksedistsipliini majandust tabavate negatiivsete šokkide suhtes tundlikumaks ning pangad on selle tulemusena muutunud laenukvaliteedi ulatuslikuma halvenemise tõttu haavatavamaks.

Kattai koostas pangandussektori haavatavuse hindamiseks tugevusanalüüsi süsteemi (ingl k stress-test system), mis koosneb kahest integreeritud mudelist: Eestis tegutsevate pankade krediidiriski mudelist ning Eesti majanduse makromudelist. Makromudeliga luuakse hüpoteetilisi majanduse arengustsenaariume, st matkitakse majanduse reaktsiooni seda tabavate negatiivsete šokkide suhtes, seejuures reaktsioone imiteeritakse erasektori erineva võlataseme juures. Krediidiriski mudeli abil seostatakse šokijärgsed muutused olulisemates makromajandusnäitajates pankade laenukvaliteedi näitajatega, milleks on viivislaenude ning laenukahju provisjonide osakaal laenuportfellis.

Stsenaariumianalüüs tuvastas, et viivislaenude ning laenukahju provisjonide osakaal kasvab negatiivse šoki tulemusena enam juhul, kui majapidamiste ning ettevõtete laenukoormus on suhteliselt kõrgem. Aastatel 2004-2008 toimunud kiire finantssüvenemine ning selle aja jooksul enam kui kahekordistunud erasektori võla ja SKP suhe põhjustavad muudel võrdsetel tingimustel laenukvaliteedi indikaatorites kuni kaks korda ulatuslikuma reaktsiooni, erinedes laenuliigiti ning sõltudes olulisel määral negatiivse šoki allikast. Suhteliselt suurem oli laenukvaliteedi reaktsioon intressimääraga seotud šokkide, st Euribori tõusu ning laenuintressi riskipreemia suurenemise suhtes. Oma töös järeldas Kattai, et tugev seos Eesti ning euroala majandus- ja intressitsüklite vahel vähendab siinsete pankade haavatavust. Samas on ka pankadel endil võimalik haavatavust vähendada hoides riskipreemiad majandustsükli suhtes võimalikult vähetundlikud.

Kattai doktoritöö juhendaja on professor Tiiu Paas ja oponendid professor Karsten Staehr (PhD) Tallinna Tehnikaülikoolist ning Pierre Lafourcade (PhD) Hollandi Keskpangast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. February 2011, 15:09
Otsi:

Ava täpsem otsing