Liibüa võitleb viimse meheni

Katri Soe-Surén 22. veebruar 2011, 00:00

Liibüa rahvaülestõus on juba praegu tunduvalt verisem kui protestid Tuneesias ja Egiptuses. Erinevalt Tunisest ja Kairost ei ole sõjavägi Tripolises sõltumatu, vaid valitseva Gaddafi klanni ihuarmee, kellele ei ole probleemiks oma rahvast tulistada ning kes on kindlalt reþiimi poolel.

Pealtnägijate sõnul põlesid esmaspäeval pealinnas Tripolis autod ja Rahvakongressi hoone. Relvastatud jõugud rüüstasid linnades valitsusasutusi ja politseijaoskondi. Sõjaväe korraldatud veresaunas reþiimivastaste vastu on telekanali Al-Jazeera teatel hukkunud üle 60, kohalike sõnul aga kuni 500 inimest.

Al-Jazeera andmetel on Liibüa riigipea Muammar al-Gaddafi põgenenud Venezuelasse. Pühapäeva õhtul riigitelevisioonis üles astunud Gaddafi poeg Saif al-Islam hoiatas kodusõja eest ja tõotas, et armee võitleb kuni lõpuni. "Sõjavägi taastab riigis korra iga hinna eest," ütles Saif al-Islam. "Jõetäied verd hakkavad voolama, kui meeleavaldused jätkuvad," ähvardas Gaddafi poeg. Samas lubas ta, et tulekul on reformid ja palgatõus.

Rahutused on Liibüas kestnud jaanuari algusest saadik. Rahvas protesteerib tööpuuduse ja tõusvate toiduainehindade vastu. Opositsioon riigis sisuliselt puudub, riiki juhib Gaddafi klann.

Gaddafi poeg Saif al-Islam tunnistas, et turvaüksused on teinud vigu demonstrantidega ümberkäimisel, kuid nimetas teateid sadadest hukkunutest valeks. Vägivallas süüdistas ta rikkaid ärimehi, kes on välismaal elavaid liibüalasi ässitanud meeleavaldustele, nimetades toimuvat välismaiseks vandenõuks.

Kas Gaddafi ajastul on lõpp? Ühtlasi hoiatas Gaddafi poeg Liibüa lagunemise eest. Väidetavalt on üks hõimujuhtidest ähvardanud naftaekspordi peatamisega läände. "Liibüa ei ole nagu Tuneesia või Egiptus," ütles Saif al-Islam. "Siin on hõimud, klannid ja liidud. Liibüal ei ole tsiviilühiskonda või poliitilisi parteisid."

Mitmed vaatlejad on juba öelnud, et Gaddafi ajastu on Liibüas läbi. On aga suur küsimärk, mis selle asemele tuleb. Kaheldakse, kas Liibüa sarnaselt Egiptuse ja Tuneesiaga demokraatlike reformide teele suundub.

Nii Euroopa Liidu välisesindaja Catherine Ashton kui ka Saksa kantsler Merkel kutsusid Liibüa valitsust üles vägivalda meeleavaldajate vastu lõpetama ja alustama dialoogi reformide üle. Ka USA valitsus on manitsenud järgima arvamus- ja koosolekuvabadust.

Euroopa Liidu riikidel ei ole veel kindlat seisukohta, kas tuleks Liibüa vastu sanktsioone rakendada.

Itaalia välisminister Franco Frattini kutsus üles riiki mitte trahvima. Tema Soome kolleeg Alexander Stubb seevastu nõudis, et sanktsioone tuleks vähemalt arutada, nõudes "reisipiiranguid Gaddafile ja tema klannile ehk valitsusele" ning majandussanktsioone.

Briti nafta- ja gaasikontsern BP teatas, et on oma tegevuse Liibüas peatanud ja üritab oma töötajaid evakueerida. Riigist lahkus Jaapani kontserni JX Nippon Oil & Gas Exploration büroojuht, töötajate ja nende perede evakueerimisest Liibüast teatas ka Royal Dutch Shell. Samuti teatas oma büroo sulgemisest Tripolis Statoil. Juba nädalavahetusel viis oma töötajad riigist välja energeetikakontsern RWE, Saksa Wintershall teatas, et toimetab 130 töötajat riigist välja. Sama ütles Austria kontsern OMV. Erandiks oli ainsana Vene Gazprom, kes teatas, et ei näe oma töötajatele Liibüas ohtu.

"Vägivald põhjustab segadust ja on selgelt põhjust olla murelik," ütles ING panga analüütik Jason Kenney agentuurile Bloomberg.

Liibüast tuleb Euroopasse suur osa gaasist. Suurima löögi all on Itaalia gaasifirma Eni, kes seni on öelnud, et tootmine Liibüas jätkub nagu tavaliselt. Firma opereerib muu hulgas ka Greenstreami gaasijuhet, mis toimetab maagaasi Liibüast Vahemere kaudu Itaaliasse.

Börsil langesid Liibüa rahutuste tõttu nii Eni kui ka Austria suurima naftatootja OMV AG aktsiad ligikaudu 4 protsenti. Brenti toornafta hind tõusis viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ehk 104,60 dollarile barrelist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing