Eeskuju üllatas kehva esitusega

Fredy-Edwin Esse 23. veebruar 2011, 00:00

"Vaadates käivet, kasumit ja tellimusraamatu muutust tundub küll, et Merko on pidanud ohverdama kasumit käibe nimel, et püsida Baltimaade ehitusturu selge liidrina," leiab ehituskontserni üks suuremaid erainvestoreid Stefan Andersson. Investor leiab, et praeguses olukorras on turupositsioon kvartalitulemustest olulisem. "Samas võrreldes näiteks Nordeconiga on Merkol ka kasumi poolest olnud päris edukas aasta."

Merko enda sõnul iseloomustas 2010. aasta ehitusturgu kolm märksõna - madal nõudlus, tihe konkurents ja kiire sisendhindade tõus. Majanduse elavnemise tulemusena näitas Balti ehitusturg IV kvartalis paranemise märke, kuid ennatlikke järeldusi on veel vara teha. Eesti ehitusturu IV kvartali andmed selguvad alles järgmisel nädalal, kuid Merko hinnangul on paranemist juba näha, kuigi aastases võrdluses langus jätkus.

Kasumi vähenemist mõjutas müügitulude ning ehitus- ja arendusvaldkonna kasumlikkuse langus. Ehitushindade oodatust kiirema tõusu tõttu oli ettevõte sunnitud oluliselt korrigeerima lepingute täitmisega seotud kulude prognoose ja see oli ka peamine põhjus läinud aasta IV kvartali kahjumi 16kordsel kasvul võrreldes aasta varasemaga.

Tugev globaalne nõudlus on toonud kaasa ehitussektori sisendite kallinemise, kallinenud on nii materjalid kui ka seadmete rent, avaldas Merko börsiteates. Tugev nõudlus Kesk-Euroopa ning Skandinaavia ehitussektoris on firma sõnul tekitanud siinsele tööjõule arvestatava alternatiivi oma tööjõu müügiks välisriikidesse ning viinud tööjõu kallinemiseni. Sellele vaatamata kasvas Merko töötajaskond aastaga ligi kolmandiku võrra, küündides aastalõpu seisuga 923 inimeseni. Töötajatele 12 kuu brutotöötasuna makstud 16 miljonit eurot oli aastaga varasemast 10,2% väiksem. Kontserni tööjõukulude alanemist toetas kontserni kasumlikkuse langusest tingitud tulemustasude vähenemine.

Enamik Merko uusi lepinguid tuli avalikust sektorist. Projekte rahastasid Euroopa Liidu struktuurifondid. Eratellijate kindlustunne tuleviku suhtes on endiselt madal ning seetõttu huvi uute hoonete või rajatiste ehitamise vastu peaaegu olematu. Firma sõnul on märgata paranemist renditurul, kus on toimunud rendihindade stabiliseerumine ja pindade vakantsuse vähenemine. Ent ettevõte on jätkuvalt hädas ehitusturul asetleidva dumpinguga, mis firma sõnul kahjustab konkurentsi ja eelkõige hanke tellijat.

Tihti on Merko sõnul sellised pakkumised korraldatud nii, et tehakse ära kallilt pakutud ettevalmistustöö, teenitakse korralik kasum ning seejärel lahkutakse objektilt. Uue hanke korraldamisel selgub, et tegemata tööde tegelik maksumus ületab mitu korda eelneva töövõtja poolt tegemata jäänud tööde maksumust.

"Erinevalt mitmest teisest Baltimaade ehitusettevõttest pole Merko oma kahjumlikest projektidest minema läinud. Selline põhimõttekindlus maksab lühiajaliselt ilmselt raha, aga on oluliseks usaldusinvesteeringuks tulevikku," leiab Andersson.

Pettumus tulemustes kajastus ka aktsia hinna liikumises. Eile avaldatud tulemuste tõttu langes Merko Ehituse väärtpaber 8,3%, tasemeni 9,40 eurot.

Samas ei näe Swedbanki analüütik Risto Hunt, hoolimata 2010. aasta viimase kvartali nõrkadest tulemustest, muretsemiseks põhjust. "Usume, et 2011. aastal näitab Merko juba palju paremaid tulemusi ja jätame aktsia hinnasihi (10,31 eurot) muutmata," kirjutas Hunt oma kiiranalüüsis.

Ilusat tulevikku on ka Andersson prognoosimas. Tema sõnul on ettevõte praegu hästi positsioneeritud, et saada lähiaastail kasu Baltimaade taastuvast korteriturust. "Korteriostjatel on praegu turul vähe häid alternatiive ja korralik pakkumine koos hea kaubamärgiga võib toetada Merko korterimüüki juba sel aastal," kinnitas Andersson.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing