Ryanairiga Tallinna Krossi, Kaplinski ja Undi järele

Kadrin Karner, Riina Valmsen 22. veebruar 2011, 06:57

Justkui ootamatult oleks sattunud Tallinna–Maardu bussi, nii iseloomustavad Tallinna lennujaama töötajad Eestisse lendama hakanud Ryanairi.

Nad viitavad, et võrreldes konkurentidega toob  maailma kuulsaim odavlennufirma Tallinna hoopis teistsuguse reisiseltskonna. See võrdlus ei ole päris õige. Suur hulk Ryanairiga lendajatest on hoopis eestlased, välismaalaste leidmine nende seast võib osutuda omamoodi väljakutseks.

“Vabandage, kas te räägite eesti keelt?,” küsin pikka musta mantlit ja kaabut kandvalt prillidega mehelt. “Jah, räägin küll,” kõlab vastus, kuid edasi käib vestlus inglise keeles. Bruce  vabandab, et tema eesti keel ei ole veel nii hea, kui ta tahaks.
Bruce on Eestis esimest korda. Londonis Guildfordis elav postiljon tuli siia eestikeelseid raamatuid ostma, et oma keeleoskust parandada. Kõige põnevam elamus tema jaoks oli eestikeelsete telekanalite vaatamine. Tallinnast kaugemal Bruce ei käinud. “Ma ei väljunudki vanalinnast,” lausub Bruce. Ta patsutab oma kohvrit ja lisab, et kavatseb Eestisse tagasi tulla, kui siit ostetud raamatud saavad läbi loetud. “Mind üllatas, et raamatud on siin sama hinnaga, mis Londonis. Ma lootsin, et on odavamad,” tunnistab ta.

Bruce raamaturiiulis leiavad oma koha Viivi Luige “Varjuteater”, Jaan Krossi “Keisri hull”, Mati Undi “Kogutud teosed 5”, Jaan Kaplinski “Seesama jõgi”, lisaks veel sõnaraamat ja mõned grammatikaõpikud, mis on abiks eestikeelsete raamatute lugemisel. Ostetud raamatud valis ta selle järgi, et neil oleks olemas ka inglisekeelne tõlge.

Kulutavad tõenäoliselt vähem. Tallinnas veedetud kolme päevaga kulutas Bruce ööbimise, söögi, joogi, raamatute ja eestipärase paksu kampsuni peale kokku umbes 300 eurot (4700 krooni). Keskmiselt kulutasid mullu Eestis käinud 1,6 miljonit välisturisti 625 eurot (9780 krooni), see summa on koos Eestisse tuleku kuludega.

Mitte kõik Ryanairiga lendajad ei tule aga eesmärgiga mõnusalt aega veeta. Maarten on endine Hollandi poliitik, kes tegeleb heategevusega. Ta võitleb inimõiguste ja orbude hea kohtlemise eest ning Tallinnas käis ta poliitikutega kohtumas. “Me töötame selle nimel, et avada koostöös Eesti valitsusega Tallinnas oma kontor,” selgitab ta. Maarten reisib palju. Ta kasutab sageli Ryanairi, sest heategevusorganisatsioon üritab valida soodsaima reisimisviis. Tööpäevadel on Ryanairiga reisida mugav ja rahulik, kuid nädalavahetustel kasutavad soodsa pileti tõttu odavlennufirmat ka pidutsema sõitvad noored. Nemad raha kokkuhoiu eesmärgil sihtkohas hotellis ei ööbi ning tulevad otse peolt lennukile. “Selles mõttes pead sa Ryanairiga lennates olema jah ettevaatlik,” hoiatab Maarten.

“Püüdsin leida ingliskeelset ajalehte, aga mitte ühtegi polnud saada. Te peaksite selle peale Eestis mõtlema,” soovitab ekspoliitik, kes Eesti kohta teadis enne siia saabumist palju enam kui keskmine turist. “Teadsin poliitilist olukorda ja rahvaarvu ja asukohta ja kas te teate, et Ryanairi lennukites on ajaleht, mille üks lehekülg on pühendatud Eestile, kus räägitakse Eesti riigist ja kohalikust toidust,” räägib Maarten.

Valdav osa turiste tuleb Euroopa Liidust. 82% Eesti hotellide teenuseid kasutavatest turistidest tuleb Euroopa Liidust. Kõige rahvarohkemad on lennuühendused Tallinast Helsingisse, Riiga ja Kopenhaagenisse. Nendel liinidel jääb reisijate arv 140 000–150 000 vahele. Ryanair tähendab aga arvukalt uusi sihtkohti. Otseühendus on Dublini, Düsseldorfi, Milano, Oslo, Stockholmi, Edinburghi ja Londoniga. Märtsis lisanduvad Bremen, East Midlands ja Barcelona.
Mööda maailma ringi reisiv 23aastane suurte mustade lokkidega seljakotireisija Juan sattus Tallinna vaid seetõttu, et ei saanud mugavalt Oslost Helsingisse lennata. Eestist polnud Argentinast pärit noormees varem mitte midagi kuulnud.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. February 2011, 12:51
Otsi:

Ava täpsem otsing