72% Eesti kodanikest on eluga rahul, ELis keskmiselt 78%

Rahulolu eluga pole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud ei Eestis ega ka Euroopa Liidus tervikuna, selgus Eurobaromeetri avalikustatud Eesti aruandest.

Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti kodanike rahulolu tunduvalt kõrgem – Lätis oli 2010. aasta sügisel oma eluga tervikuna rahul 58% ja Leedus 56% kodanikest.

Enim rahul on oma eluga tervikuna Euroopa põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Island (99%), Taani (97%), Rootsi (96%), Soome (94%) ning samuti Luksemburgi (95%) ja Hollandi (96%) kodanikud.

Rahulolu on madalaim Bulgaarias (38%) ja Rumeenias (46%) ehk siis Kagu-Euroopa elanike hulgas. Lisaks neile on alla poole kodanikest oma eluga rahul ka Portugalis (45%) ja Kreekas (49%) – nende riikide probleeme on meedia vahendusel kajastatud kõikjal Euroopas.

Eesti riigi majanduslikku olukorda peab halvaks 66% kodanikest, kuid see näitaja on tunduvalt väiksem, kui oli majanduskriisi tipphetkedel 2009. aastal (79%). Samas on hakanud  suurenema olukorda positiivseks pidavate eestlaste hulk, kelle osakaal on võrreldes 2009. aasta suvega tõusnud 12 protsendilt 32% tasemele.

Selle taseme juures edestab Eesti Euroopa keskmist, kus riigi majanduslikku olukorda pidas heaks 28% kodanikest. Ka Euroopas keskmiselt on positiivsus riigi majandusliku olukorra suhtes võrreldes 2010. aasta kevadega mõnevõrra tõusnud.

Leibkonna majanduslikku olukorda peab heaks 66% Eesti elanikest ning halvaks 33%. Need numbrid on lähedased Euroopa Liidu keskmistele (64% ja 33%). Hinnangud leibkonna praegusele olukorrale pole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud.

Leibkonna majandusliku olukorra lähituleviku kohta arvavad pea pooled Eesti kodanikud (47%), et olukord jääb samaks, 34% usub leibkonna majanduslikku olukorda minevat paremaks ja vaid 18% kardab, et olukord võiks halveneda. Euroopas keskmiselt ollakse aga veelgi enam veendunud, et leibkonna majanduslik olukord jääb lähitulevikus samaks (58%), ning võrdväärselt oli neid, kes usuvad, et olukord läheb halvemaks (19%) või paremaks (20%).

Eesti kodanike jaoks on kolm olulisemat probleemi tööpuudus, hinnatõus ja üldine majanduslik olukord. Kuna viimase aasta jooksul on hinnad jõudsalt kasvanud ning tööpuudus mõnevõrra vähenenud, siis on ka vastavalt inflatsiooni tunnetamine olulise küsimusena tõusnud kaks korda – 21%-lt 42%-le, ja tööpuuduse tajumine probleemina kahanenud 69%-lt 61%-ni.

Eesti kodanikke iseloomustab sarnaselt Euroopa põhjapoolsematele riikidele suurem usaldus erinevate võimuinstitutsioonide (EL, valitsus, politsei, kaitsevägi jne) ja meedia vastu ning väiksem usaldus religioossete institutsioonide suhtes.

Eestis usaldab Euroopa Liitu 64% ja oma riigi valitsust 55% kodanikest, Euroopa Liidus keskmiselt on need näitajad vastavalt 43% ja  28%. Meediakanalitest usaldatakse Eestis kõige enam televisiooni ja raadiot.

Toetus Euroopa Liidu ühisele rahapoliitikale on pärast mõningast langust kevadel tõusnud jälle aastatagusele 63%  tasemele. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti kodanike toetus eurole mõnevõrra kõrgem. 

Küsimusele, kas euro on leevendanud praeguse finants- ja majanduskriisi negatiivseid mõjusid, vastas enamik Eesti kodanikke (48%) eitavalt. Küll aga on Eesti kodanike usk eurosse võrreldes 2010. aasta kevadega mõnevõrra tõusnud.

Eesti kodanikud peavad ennast Euroopa Liidu küsimustest pigem mitte eriti hästi informeerituks (53%), ka ELis keskmiselt pole pooled kodanikud antud küsimustega kuigi hästi kursis. 38% Eesti kodanikest leidis, et on euroliidu küsimustest väga hästi või üsna hästi informeeritud, mis on mõnevõrra rohkem kui Euroopas keskmiselt (32%). Üldse pole Euroopa Liidu küsimustest informeeritud 8% Eesti kodanikest, kuid koguni 16% Euroopa kodanikest.

Eesti kodanike arvates kajastatakse Euroopa Liidu teemasid piisavalt eelkõige trükiajakirjanduses (69%) ja televisioonis (66%). Võrreldes 2007. aastaga on nende kodanike osakaal, kes leidsid, et ELi teemasid kajastatakse meedias piisavalt, mõnevõrra tõusnud.

Eestis viidi küsitlus läbi novembris. Kokku küsitleti tuhandet Eestis elavat ELi kodanikku. Uuringu tellis Euroopa Komisjoni kommunikatsioonipeadirektoraat ja selle viis Eestis läbi TNS Emor.