Helenius jahib taas Väätsa Agrot

Võimalik, et ukse taha tekib lausa järjekord, sest turuosalised teavad lisaks Heleniusele rääkida veel teistestki Väätsa Agro ümber tiirlevatest kosilastest, ent nimesid nimetada ei soovita. Lisaks eestlastele liiguvad jutud taanlaste huvist.Ostuhuviliste ilmumine võib olla oluline põhjus, miks Swedbank suurima tagatud nõuete omanikuna soovib Väätsa Agro pankrotti ja kiiret varade müümist ning on saneerimiskava vaidlustamisega juba riigikohtus.

Swedbank asuks pankrotimenetluses diktaatori rolli, kuna pangal on hüpoteegid enamikule piimatootja kinnistutest ning kommertspant Väätsa Agro muule varale.Heleniusele ja teistele Väätsa Agro kosilastele oleks viimase pankrot kasulik seetõttu, et saneerimise korral tuleks neil Väätsa Agro omandamiseks kokkuleppele saada nii vähemusosaniku Swedbanki kui ka suuromaniku USA fondi Hanseatic Capitaliga, mis muudaks vara hinna oluliselt kallimaks. Lisaks tuleks uuel omanikul saneerimiskava jõustudes varaga kaasa vedada ka kohustused, mis tähendaks üksjagu peavalu.

Heleniuse tiimi juhitaval ja tema osalusega Trigon Agril ei tule ärimehe enda sõnul puudu rahast, teadmistest ega kogemustest, et Väätsas asuv 2000-pealine lehmakari ja muud varad ära osta ning ettevõte senistest juhtimisvigadest päästa. „Kuna varad on huvitavad, siis sobivatel tingimustel oleme neist kindlasti huvitatud,“ kommenteeris huvi Väätsa Agro vastu Helenius ise.Äripäevale on vihjatud, et Helenius on Swedbankiga lausa kokku leppinud, et ostab Väätsa Agro varad pankrotipesast ära. Omavahelist suhtlemist osapooled ei eita, kuid Swedbank teatas siiski kategooriliselt, et niisuguseid kokkuleppeid ei sõlmi pank mitte kellegagi.

„Ma ei tea, kust teie info pärineb, aga muidugi väikeses ühiskonnas nagu Eesti suhtleb pank sellises olukorras potentsiaalselt huvitatud osapooltega. Ma arvan, et see on üsna loogiline,“ rääkis Helenius. Ta ütles, et on huvist Väätsa Agro varade vastu panka informeerinud ning pangaga seda teemat arutanud.

Swedbanki juristi Guido Gritsenko sõnul on Väätsa Agro teemaliste küsimustega panga poole pöördunud lisaks Joakim Heleniusele mitmed ettevõtjad, kuid tänases määramatuses ei ole meil võimalik neile vastata. „Panga huvi on see, et Väätsa Agro müüakse kõrgeima võimaliku hinnaga ja pankrotiprotsessis teeks seda pankrotihaldur. Pooldame seda, kuna kohtu poolt kontrollitud protsess välistab igasugused kokkumängud ja erikokkulepped,“ märkis Gritsenko.

Heleniuse ja Swedbanki huvide teostumist takistab riigikohtusse jõudnud vaidlus Väätsa Agro saneerimiskava üle. Tüliõunaks muutunud saneerimiskava rahuldab suurima võlausaldaja, Swedbanki 6,4 miljoni eurosest (100 miljoni kroonisest) pandiga tagatud nõudest vaid 30 protsenti ja lõviosa asendatakse Väätsa Agro vähemusosalusega. „Meie arvates on aktsiate selline andmine põhiseadusevastane,“ on viimati öelnud Swedbanki jurist Gritsenko. Võitlus on seega muutunud halastamatuks ning viimases hädas on Swedbank võtnud ette pretsedenti loova käigu, väites riigikohtule saadetud määruskaebuses, et saneerimisseadus on vastuolus põhiseadusega.

Swedbanki seljataha on astunud ka Helenius. „Ainus õige viis Väätsa Agro väärtuse päästmiseks ja eelkõige loomade päästmiseks olukorrast, kus nende eest korralikult hoolitsemiseks pole raha, on see, kui Swedbank leiab varadele kiiresti uue omaniku, kes ettevõtte päästab,“ sõnas ta. Helenius selgitas, et Väätsa Agro on äri, mis põhineb elusloomadel. Kui kulutada saneerimiskavale ja sellega seonduvale kohtulahingule liiga palju aega, kaotab firma väärtust ja loomad kannatavad, oli ta veendunud.

Autor: Piret Reiljan, Katre Pilvinski