Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaos Liibüas vallandas massilise põgenemise
Tuhanded inimesed põgenevad vägivaldsetesse rahutustesse sattunud Liibüast. Paljudele riikidele on tegu ajaloolise päästeaktsiooniga.
Hiina, Türgi, Egitpus, Tuneesia, Saksamaa, Suurbritannia, USA, Itaalia, Hispaania – kõik riigid üritavad oma kodanikke veresaunaks muutunud Liibüast välja tuua. Itaalia kardab ühtlasi, et tulekul on ajalooliselt suur põgenikevool, mis võib võtta „piibelliku mõõtme“. Kuni 300 000 inimest võib üritada Frattini hinnangul iseseisvalt Euroopasse põgeneda.
Liibüa sündmusi ei kajasta kohapealt pea ükski välisajakirjanik, teateid toimuvast saadakse suuresti vaid kohalikelt. Egiptusesse põgenenud pealtnägijate sõnul tulistavad sõdurid tsiviilisikuid ja lapsi. Hukkunuid arvatakse olevat kaugelt üle 1000.
Luksemburgi välisminister Jean Asselborn nimetas protestide mahasurumist Liibüas „rahvastemõrvaks“. Liibüa riigijuht Muammar al-Gaddafi on „hälbinud, haige ja väga ohtlik“ mees, ütles Asselborn. Asselborn nõuab rahvusvahelise üldsuse sekkumist, selleks on aga vajalik ÜRO mandaat.
Koguni Iraani president Mahmud Ahmadinedshad mõistis Liibüa massimõrva hukka ja soovitas Muammar al-Gaddafil aktsepeerida inimeste tahet. „Selle asemel et inimesi tappa, kuulake neid,“ ütles Ahmadinendshad. „Kuidas on võimalik, et üks riigijuht saadab oma rahva vastu sõjalennukid, soomukid ja kahurid ja hoiatab, et kes sõna julgeb võtta, tapetakse maha.“
ÜRO inimõiguste komisjon koguneb Liibüa küsimust Genfi eriiistungile arutama reedel.
Autor: Katri Soe-Surén
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.