Metsatöösturid soovivad teedele raskemaid veokeid

Läinud aasta lõpus käis metsatöösturite delegatsioon seoses puiduveokitele taotletava massipiirangu suurendamisega kuni 60 tonnini majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kes metsatöösturite taotlust juba menetleb. Siiani on meie ametnike suhtumine olnud aga umbes selline, et kõige parem oleks, kui meie teede peal üldse keegi millegagi ei sõidaks.

Muuseas - Soomes käivad analoogsed kõnelused, ent seal on jutuks 80 tonni suuruse massipiirangu võimaldamine. Rootsis aga katsetatakse juba kuni 90tonnise täismassiga veokeid ja uuritakse nende lubamist üldkasutatavatele teedele.

Kokkuhoid oleks arvestatav. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni kinnitusel näitab sügisel teadlastega koostöös valminud uuring, et massipiirangu suurendamisega kaasneks otsene kulude kokkuhoid metsamaterjali veol, mis ulatuks 15,4 miljoni euroni aastas. Praegu kehtiva korra kohaselt tohib kuueteljelise veoki täismass küündida 44 ja viieteljelise oma 40 tonnini. See aga tähendab, et metsaveokid jäävad täielikult koormamata, sõidud on ebaefektiivsed ja see omakorda mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet. Massi suurendades jääks autorongi pikkus nagu praegugi kuni 24meetriseks, täismassi suurendamist võimaldaks aga vastava arvu telgede lisamine veokile ja haagistele.

"Massipiirangu suurendamine mõjutab kogu sektorit, kuna metsamaterjal vajab ühes või teises ahela osas niikuinii transportimist," ütles Otsmann. "Uuring tõi välja veel selle, et positiivne mõju kaasneks ka teistes sektorites, sh puisteainete ja vedelike vedude puhul."

Haapsalu külje all Kiltsi lennuväljal tehtud katsed andsid tunnistust sellest, et näiteks neljateljeline täishaagis on ohutum kolmeteljelisest, arvutused on näidanud, et suur läbisõitude arv on ohtlikum ühe autorongi suuremast täismassist.

Hinnanguliselt veetakse aasta jooksul Eestis puitu 6 miljonit tihumeetrit, 40tonnise raskeveoki lubatud täismassi korral saab ühe veoga teisaldada keskmiselt 21 tihumeetrit.

Tühisõidud koormavad rohkem kui raskem last. Kuue miljoni tihumeetri ümarpuidu teisaldamiseks on vaja teha orienteeruvalt 300 000 vedu keskmiselt 100 km kaugusele. Kuna metsaveoautod on spetsiaalselt ehitatud puidu veoks, ei ole auto koormamine pärast puidu mahalaadimist võimalik ja nii sõidetakse uue koorma järele tühjalt. Tühisõitude arv on samuti 300 000, seega tuleb puidu teisaldamiseks teha 600 000 vedu keskmiselt 100 kilomeetri kaugusele.

Tühi metsaveoauto kaalub 20-22 tonni, sealhulgas metsamaterjali tõstuk orienteeruva kaaluga 2,5 tonni. "Kasulik" koorem lubatud piirangu juures on alla poole raskeveoki täismassist.

Eesti Metsatööstuse Liidu ja Autoettevõtete Liidu eestvedamisel tehtud metsaveoautode kontrollmõõtmisel ilmnes, et lubatud 40tonnise autorongi puhul oli keskmine teljekoormus 7 tonni. Kontrollmõõtmisel koormatud 53tonnise täismassiga veoki telgede kaal jäi alla 9 tonni. Lubatud maksimaalne teljekoormus on 10 tonni.

52tonnise täismassiga veok, mille teljekoormus on kuni 10 tonni, saab ühe veoga vedada puitu keskmiselt 33 tihumeetrit. Sellise täismassi lubamise korral väheneb koormaga vedude arv 300 000-lt 180 000-le, sama palju väheneb ka tühisõitude arv. Kokku oleks sellise lahenduse tulemusel Eesti teedel 600 000 veo asemel 360 000 vedu.

Naaberriikides raskemad masinad lubatud. Naaberriikide kogemused ja uuringud on toonud esile asjaolu, et vedude arv on oluline mõjur teede seisukorrale, seetõttu on nii Soomes, Rootsis kui ka Lätis lubatud liigelda raskemate masinatega, järgides teljekoormuse piiranguid.

Ka ASi Barrus juhataja Janar Tammjärve hinnangul võidavad massipiirangu suurendamisest kõik puidutööstuse tarneahela osalised - nii metsaomanik, saeveski, järeltöötleja kui ka lõpptarbija, sest efektiivsem vedu tähendab ka madalamat toodangu omahinda.

Eesti Autoettevõtete Liit plaanib eeloleval esmaspäeval korraldada neljal Eestimaa suuremal ristmikul veokite protestiseisaku.

Sellise aktsiooniga soovitakse valitsuse ja maanteeameti tähelepanu juhtida vajadusele suurendada veoautode täismassipiirangut seniselt 44 tonnilt vähemalt 52 tonnile.

Liidu direktor Villem Tori märkis, et meeleavaldus korraldatakse Tartus, Kundas, Pärnus ja Imaveres. Tori rääkis, et kuigi massipiirangu suurendamist hakkasid kõigepealt nõudma metsamehed, pole see siiski vaid nende mure - raskema veokiga oleks mõttekam vedada ka kütuseid, puisteaineid jm.

"Tahame protestiaktsiooni kaudu saavutada seda, et teedele lubataks raskemaid veokeid, kuna nendega on veod efektiivsemad, keskkonda saastataks vähem ja paraneks liiklusohutus," selgitas Tori.

Otseselt saematerjalitootja jaoks tähendab massipiirangu muutmine vähe. Tavaliselt tellib metsamaterjali veo selle omanik ja tema nopib ka vaheltkasu, saeveski jaoks laieneks tänu suurematele koormatele potentsiaalne hankepiirkond, kui konkurendid seda muidugi lubavad.

On selge vahe 40- ja 44tonnise täismassiga veoki kasulikus koormas - neli tonni on täiendav 5 kuupmeetrit ümarmaterjali. Küsimus on selles, et ka 44 tonni on vähe, arvestades tänapäeva veokite võimalusi - veokid on ikkagi piisavalt koormamata. Ja massid olid lõhki enne ja on ka nüüd, praegu lihtsalt pisut vähem. Aga trahv on ikka sama suur.