Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahakalender: Euro tõstis hindu 0,0%
Veebruaris teatas statistikaamet rahvale üllatuslikult, et euroga ühinemine Eestis hinda ei tõstnudki. Nimelt registreeriti jaanuarikuu inflatsiooniks täpselt 0,0%. Ehkki teenuste pakkujad ja toitlustusasutused "ümardasid" planeeritult hindu paari-kolme protsendi jagu ülespoole, aitas hinnatõusu alla vedada elektri, soojusenergia ja gaasi odavnemine ning rõivaste ja jalanõude sesoonsed soodusmüügid.
Rõõmustada on aga vara, sest aastaalguse hinnaalandused on ajutise iseloomuga. Nii näiteks alanesid tänu uue aasta hinnaalandustele eurotsoonis kuuga hinnad koguni 0,6%. Selle kõrval võib meie nullkasvu pidada halvaks näitajaks.
Meie halb seis kajastub hästi ka inflatsiooni "edetabelites". Nii näiteks on Eesti 5,3protsendise aastainflatsiooniga Rumeenia järel Euroopa Liidu riikide hulgas halvemuselt teisel kohal. OECD riikide hulgas on Eesti oma toiduainete 12protsendise hinnatõusuga aga koguni esimesel kohal. Ning hinnatõus tõenäoliselt ei peatu. Nii näiteks ütles nädala keskel toiduainetetööstur Kuldar Leis, et möödunud aasta tooraine hinnatõus kandub toodetesse (ehk siis tarbijate õlule) käimasolevas kvartalis.
Miks me inflatsioon kasvab kiiremini kui mujal riikides? On meie tootjad, jaekaupmehed ahnemad kui nende kamraadid väljamaal või on tegemist hinnakartelliga?
Üks asi on loomulikult globaalne toorainete hinnaralli, mis puudutab kõiki riike. Aga lokaalselt võivad hinnatõusule mõju avaldada ka paranenud makromajandusnäitajad. Veebruaris tuli välja üllatuslikult tugev 2010. aasta IV kvartali majanduskasvu number ning rekordilised ekspordimahud. Kuid ka töötute arv langes viimases kvartalis üle pika aja alla 100 000 inimese taseme ning ka palgakasv ulatus kahe viimase aasta kiireima, 3,9 protsendi tasemeni.
Eesti inflatsiooninumbrit võib hoida veel teistest riikidest kõrgemal ka nn madal võrdlusbaas. Elasime ju terve 2009. aasta deflatsioonis.
Kuid sellega ei saa me öelda, et inflatsioonimure on varsti minevik. Tõenäoliselt on hinnaralli üks peamisi luupainajaid 2011. aastal nii Eestis kui ka maailmas tervikuna.
Aga eks näeme. Statistikaamet avaldab veebruari tarbijahinnaindeksi juba 7. märtsil.