Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kruuda teeb Libeerias väärispuiduga äri

25. veebruar 2011, 07:05

2010. aasta jaanuaris kirjutab ajakiri Naised, et seltskonnameedias põhiliselt Oliver Kruuda elukaaslaseks tituleeritud ettevõtja Kersti Männik teeb kannapöörde - jätab Kruuda ja Eesti ning sõidab Libeeriasse. Kruuda raha saatust suunama.

Tema itaalia äripartneritele kuuluv firma on Libeeria riigiga äri teinud ja investeerinud sealsesse puidutootmisse. Itaallased palusid tema abi 15 miljoni dollarilise käibega (10,5 mln eurot – toim) firma juhtimisel. “Eks sinna ole omajagu palju raha pandud, vaja tagasi teenida ja nüüd tundub see õige hetk saabunud olevat,” ütleb Männik.

Ent raha pole sinna Lääne–Aafrika riiki pannud mitte ainult itaallased. Varasemast on laiemalt teadmata, et itaallaste partner selles metsaprojektis on tegelikult ka Oliver Kruuda. Temagi on sinna päris tõsiselt panustanud ning loodab oma raha nüüd tagasi teenida.

Ise ta seda teemat ei avaks. Ent küsimuse peale, kas mitte Kalevi kommivabriku müügist saadud tulu sinna ei läinud, ta vastab. "Ei, see on tehtud 2006-2007," ütleb Kruuda ja põhjendab, et äriplaan oli hea. "Kuna mul siin keelati soo puhastamine, võsa maha võtmine, ostsime me seal kontsessiooni. Seal on see tiik ja mahagon, selle puu lõikamine. Natuke keeruline," selgitab Kruuda.

Ta ei soovi täpsustada, kui suur summa mängus. "Las ta jääb praegu. Mitte vähe. Selle raha eest osteti sinna seadmed," sõnab ta.

Summa, mille Kruuda Libeeria metsaäris on mängu pannud, pole eeldatavalt mingi kommiraha. Kuigi ta konkreetsetest numbritest ise rääkida ei soovi, võib Kruuda ettevõtete majandusaasta aruannetest välja lugeda, et kodusõjast räsitud Aafrika väikeriigi väärispuiduärisse võib Kruuda olla investeerinud umbes 300 miljonit krooni.

Libeeria metsaprojekt ise on samuti suur. Firma, millesse Kruuda investeerinud on, Euro Liberia Logging Co., osutus raieõiguse konkursil Libeerias edukaks juba 2009. aasta augustis. Õigus tähendab, et nad võivad metsa üles töötada enam kui veerand miljonil hektaril Libeeria sisemaal. Oodatav kasu on samuti suur. Väärispuidu müügist saadav tulu võib küündida kuni 140 miljoni dollarini (98 mln eurot).

Aga kas see kõik mitte liiga ilus ei ole? "Ma sain kunagi kokku ühe šotlasega seal ja ta ütles, et ei tea kedagi, kes oleks kunagi cashi tagasi saanud sealt riigist. Siis ma hakkasin kõvasti mõtlema selle peale," nendib Kruuda.

Libeerias lõppes 2003. aastal kodusõda. Rahu tagamiseks on tänaseni sees ÜRO rahuvalvemissioon. Kruuda selgitab, et enne tulu saamist on seal veel palju teha – näiteks teed, millel toodangut transportida, peab ise ehitama. See võtab aega. "Aga ma tegelen selle raha saamisega ja ma arvan, et ma saan selle raha tagasi sealt," lisab ta.

Samal ajal Eestis peab Kruuda ja tema valdusfirma Luterma maadlema võlanõudjatega. Probleemseid võlgu on tal üles jäänud enda sõnul vähe. Mullu augustis jättis Luterma lunastamata võlakirjad nimiväärtuses 12,3 miljonit eurot (192 miljonit krooni). Detsembris esitas üks võlakirjaomanik, Tartu linnavalitsusele kuuluv AS Tartu Veevärk Luterma vastu pankrotiavalduse. Harju maakohus arutab pankroti välja kuulutamist 22. märtsil. Kruuda näeb võimalust, et võlausaldajaga leitakse enne kokkulepe. Teisalt on ta pidanud pankrotiavalduse esitamist valimiseelseks tähelepanu võitmise katseks.

Tartu Veevärgi pressinõuniku sõnul ei oska nad Kruuda arvamusi kommenteerida. ”Võlakirjad on senini välja lunastamata, samas kui kokkulepitud tähtajast on möödas enam kui pool aastat. Aega ning võimalusi uusi leppeid sõlmida on olnud piisavalt ja on jätkuvalt,“ sõnab pressiesindaja ja lisab, et kiirustanud pankrotiavalduse esitamisega nad kindlasti ei ole.

Ligi 40% Luterma võlakirjaemissioonist omab Swedbank. "Pank on seisukohal, arvestades Luterma pikaajalist ja püsivat maksejõuetust, et pankrot on vältimatu," saadab Swedbanki pressiesindaja küsimise peale kommentaariks.

Eraldi nõudena kõigub Luterma kohal veel 7 miljonit eurot (110 miljonit krooni), mis ettevõte peaks ringkonnakohtu otsuse alusel tagastama endisele Indrek Rahumaa ettevõttele Alta Foods. Tegemist on ettemaksuga, mille praeguseks pankrotistunud Alta Foods tasus Lutermale toiduainetööstuse ostmiskatsel 2008. aasta alguses.

Tehing jooksis liiva. Pärast pikka vaidlemist andis Tallinna ringkonnakohus novembris Altale lõpliku õiguse 6 miljoni euro suurune ettemaks koos viivistega tagasi saada.

Kruuda on oma sõnul kandnud tehingu ärajäämisest Altaga suurt kahju – kuni 50 miljonit eurot (782 miljonit krooni). Alta Foodsi pankrotiprotsessis on ta olnud väga aktiivne. Luterma esitas pankrotipesasse 32 miljoni euro (500 miljonit krooni) suuruse nõude. ”See nõue, mis on Alta Foodsil Luterma vastu, on vaja tasaarveldada nõudega, mis on Luermal Alta Foodsi vastu. Ja siis jääb mul veel sinna 25 miljonit (eurot – toim) nõuet üles,“ selgitab Kruuda.

"Kui ma saaks selle seltskonna käest oma 12 miljonit eurot täiendavalt sellele 6 miljonile kätte, siis oleks võimalik asi ära unustada,“ lisab ta.

Samas peab Luterma esiteks oma nõuet Alta Foodsi vastu kohtus tõendama. Alta pankrotihaldur Andres Tootsman sõnab, et Luterma nõudele vaidlesid nii haldur kui teised võlausaldajad vastu. Samuti ei ole tasaarveldamine hetkel ka teoreetiliselt võimalik, kuna Alta nõue Luterma vastu ei ole Alta Foodsi enda käes – enne pankroti väljakuulutamist andis Alta selle kümmekond korda odavamalt käest ära.

"Tasaarveldada saaks kaupa, mis on Alta Foodsi käes. Ja tasaarveldada saab ainult tunnustatud nõuet," sõnab Tootsman.    

Taust:
Libeeriasse tehtud investeering võib olla kuni 350 miljonit krooni
Oliver Kruuda ettevõtete majandusaasta aruandeid üle vaadates torkab silma, et tütarettevõtetes osalusi omav Linderin Grupi kontsern on aastatel 2006-2008 kasvatanud jõuliselt pikaajaliste finantsinvesteeringute osakaalu.
Need on ettevõtte konsolideeritud aruannete järgi tõusnud 15,3 miljoni euro (239 miljoni krooni) pealt 44 miljoni euro (688 miljoni krooni) peale.
Sellest eraldivõetuna näitab Linderini tütarfirma GKG Investeeringute AS samal ajavahemikul pikaajaliste finantsinvesteeringute tõusu 5,1 miljoni euro (80 miljonit krooni) pealt 29 miljoni euroni (454 miljonit krooni).
Just GKG investeeringud võib peita endas ka Libeeria projekti.

Suurim võlakirjaomanik on Marcel Vichmann
Vichmann on oma ettevõtete kaudu suurim Luterma võlakirjaomanik. Swedbanki kõrval on tema osalus võlakirjades 42% emissiooni kogumahust.
Swedbanki osa võlakirjades on 37,6%.
Väiksemad võakirjaomanikud on Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit TÜH, AS Tartu Veevärk, Citibank International/UBS Luxembourg S.A. Osa võlakirju on SEB ja Danske panga kliendikontodel ning Kruuda enda käes.
Lisaks on Vichmannile kuuluv OÜ Moonrider Luterma väikeaktsionär. Aktsisad omandas ettevõte 2008. aastal aktsialaenulepingu kaudu. 
Allikas: Äripäev

Kommentaar
Indrek Rahumaa, tänaseks pankrotistunud Alta Capitali asutaja
Kruuda õigus tasaarvestada "kahju" on viimane vale paljude valede jadas, mida kohtud on järjekindlalt ümber lükanud. Stockholmi arbitraaž ütles juba 2009 suvel, et Kruudal ei ole mingeid nõudeid Alta vastu. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas äsja sama. Kahju summa arvutus, mida oleme siiani näinud, on muidugi saavutus omaette – näiteks väidab Kruuda, et Tere müügihind jäi tal saamata, kuigi ise on jätkuvalt Tere omanik. Tihtipeale kipub ununema ka see, et Kruuda ise loobus Kalevi ja Tere müügist meile – tegime talle veel sügisel 2008 uue ettepaneku, ja raha oli selleks ajaks ka koos, kuid siis jäi asi selle taha, et müüja palus meil unustada varasema ettemaksu.
Varasid arestisime kantimise vältimiseks. Kahjuks pole see lõpuni õnnestunud – nüüdseks ei tea keegi, kuhu läks Kalevi müügihind ja kes on Tere omanik. Tagantjärgi teame, et arestimine oli ainuõige käik, kuid tol ajal võitlesime selle eest üksi. Nüüd on ärganud ka teised võlausaldajad, kuid kahjuks natuke liiga hilja. Näiteks oleks omal ajal saanud Swedbank Kalevi müüki takistada, kuid leiti, et Kruudaga ei taheta siiski tülli minna.
Inimesena on Oliver sümpaatne ja viisakas inimene. Kahjuks pole ta siiani suutnud endale teadvustada, et lepingud on täitmiseks ja et vigu tuleb vahel tunnistada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. February 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing