Murelikud pilgud kütuse hinna tõusul

Katri Soe-Surén 28. veebruar 2011, 00:00

Rahutused araabia maades jätkuvad, süveneb ka hirm inflatsiooni ees ja sellest tulenev kahju globaalsele konjunktuurile. Ennustatakse, et kui rahutused süvenevad ja levivad, võib maailmamajandust ähvardada järjekordne kokkuvarisemine.

Financial Times meenutab, et kõik viis viimast globaalset retsessiooni on järgnenud nafta hinna tõusule. Nüüd on küsimus, kas kuues on järgnemas. Firmad üle maailma on juba hakanud hoiatama kõrgematest kütusehindadest tulenevate kulude eest.

Eelkõige on tegemist energiaintensiivse sektoriga, nagu lennu- või logistikafirmad. Nii teatas reedel Thai Airways, et vaatab üle kasumiootused seoses kriisi tekitatud mõjuga kütusehindadele. Ka British Airwaysi ja Iberia omanik International Airlines Group teatas, et on tõenäoline, et hinnad tõusevad. USA lennufirmad on hindu juba tõstnud.

Kõrge kütuse hind pärsib automüüki. Läinud nädalal teatas kasumiootuse vähenemisest logistikafirma FedEx. Kõrge nafta hind mõjutab ka autotööstust, eriti USAs. General Motors ja Ford teatasid tooraine hinnatõusust tulenevast kasumi vähenemisest juba aasta lõpul. Tendents jätkub. Nagu kirjutab FT, on USA autotootjad tugevalt sõltuvad pikapite ja linnamaasturite müügist, mille nõudlus kütusehinna tõusu tõttu tõenäoliselt langeb.

Nagu ütles GMi tegevjuht Daniel Akerson: "Energia läheb kallimaks, mis tähendab, et me peame selleks valmis olema, kusjuures meieni jõuab see pisut varem kui tööstusse või majandusse."

Samas tsiteerib Financial Times ka BASFi tegevjuhti Jürgen Hambrechti, kes ütleb, et firma on suutnud enamiku hinnatõusust üle kanda tarbijale juba läinud aastal. Sama ütleb ka USA Dow Chemical, kes ennustab momendil vaid kerget ja ajutist hinnatõusu.

Kui naftahinnad reedel umbes 111,50 dollarile pidama jäid, olid investorid optimistlikud ja ütlesid, et korrektsioon oli vajalik, kuid see võib olla lühiajaline. "Näeme turgu tegutsemas ebakindluse tõttu, mitte fundamentaalsete muutuste tõttu. Tegelikult on praegu mõned head ostuvõimalused," tsiteeris FT analüütik Jonathan Xiongi. OPECi riigid otsustavad naftatootmist suurendada, hinnad tõenäoliselt stabiliseeruvad ja langevad tagasi 90-100 dollari tasemele.

Liibüas tootmine seisab. Liibüas on praegu naftatootmine suuresti peatatud, välismaised energiakontsernid on rahutuste kartuses oma töötajad evakueerinud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul kaotab Liibüa oma päevases naftatoodangus kuni 750 000 barrelit. Saudi Araabia on teatanud, et plaanib selle koguse oma tootmist suurendades asendada. Samas on Liibüa nafta kõrge kvaliteediga ning rikastustehased ei saa seda niisama lihtsalt mõne teisega asendada.

Liibüa kodusõda ei ole ka ainus oht globaalsele naftaturule. Vaatlejad kardavad, et araabia maade revolutsioonid võivad täielikult kontrolli alt väljuda. Nii näiteks on poliitiliselt ebastabiilseim Liibüa naaberriik Alžeeria, aga ka Bahrein ja Jeemen, samuti Omaan. Saudi Araabias on olukord veel suhteliselt rahulik. Kui revolutsioon Pärsia lahe riikides aga levib, võib see kergitada nafta hinda 150 dollarile või veelgi kõrgemale. Kaosesse varisev Saudi Araabia võib koguni kahekordistada naftahindu.

Reedel Inglise Pangast, Euroopa Keskpangast ja USA Föderaalreservist tulnud kommentaarid näitavad, et lühiajalist intressimäärade tõusu naftahindade tõusu järel oodata ei ole, kuid säilib inflatsioonirisk. "Rahanduspoliitika ei reageeri vahetult nafta hinna šokile ja ta ka ei peaks seda tegema," ütles EKP asepresident Vitor Constancio. Kuid ta nimetas kolm momenti, mida on oluline jälgida. Need on inflatsiooniootus, palgad, ja see, kas firmad suudavad kõrgema nafta hinna üle kanda oma tarbijaile.

Kui tarbija eeldab suuremat inflatsiooni, võib ta nõuda palgatõusu, mis loob tõusvate hindade spiraali ja muudab inflatsiooni isetäituvaks ennustuseks, kirjutas FT. Föderaalreservi asepresidendi Janet Yelleni sõnul on viimastel naftašokkidel olnud vaid väike mõju teiste kaupade hindadele USAs ja see lubab keskpangal keskenduda kahjule, mida tekitab kõrge nafta hind nõudlusele. Sest mida rohkem tarbija peab kulutama kütusele, seda vähem saab ta kulutada teistele kaupadele. Yellen lubas, et keskpank jälgib inflatsiooni ja reageerib vastavalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing