Pangad koguvad kaalu

Katariina Krjutškova, Birjo Must 28. veebruar 2011, 06:40

Euro tulek, mis pidi Eesti majanduse kindlamaks ja laenuraha odavamaks muutma, pole siiani kajastunud pankade riskimarginaalides.

Kui varasematel aastatel liikusid Eesti ja Soome pankade marginaalid samas taktis ja vahe oli väike, siis majanduskriisi alguses tegid Eesti pankade laenumarginaalid suure hüppe üles. Nii oli detsembris kahe riigi pankade keskmiste laenumarginaalide vahe 1,15 protsendipunkti.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul võis juba möödunud aasta lõpus näha, et pangad teenivad kõrgete marginaalidega lihtsalt kasumit tagasi. "Eestis läks baasintress alla juba peale euroalaga ühinemist, kuid pangad teenivad lihtsalt masu lõpus tagasi seda kasumit, millest nad eelnevalt olid loobunud,“ rääkis Arrak.

Sarnasel seisukohal on ka endine Eesti Panga nõukogu esimees, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mart Sõrg. "Marginaalid on kõrged, kuna pangad soovivad kasumit saada. Varem väideti kogu aeg, et krooni devalveerimise risk oli alati olemas. Nüüd seda enam pole ja loogiline oleks, et pangad peaksid riski maha võtma," ütles Sõrg.

Eestis tegutsevad pangad on aga teistmeelt ja väidavad, et euro tuleku tõttu nad marginaale vähendama ei hakka. "Eluaseme riskimarginaalid sõltuvad rohkem kliendi riskiastmest ja laiemalt kinnisvarasektori olukorrast. Kindlasti ei korrigeerita kliendipõhist riskimarginaali ainuüksi valuutariski kadumise tõttu, kuigi ka sellel on oma osa," kommenteeris olukorda Nordea panga eluasemelaenu tootejuht Kristo Kokk. Tema sõnul aitab marginaalide vähenemisele kaasa majanduse stabiilne taastumine, tööhõive paranemine, kasvav tarbijakindlus ja konkurents.

Eesti reiting peaks paranema
Pankade esindajad rõhuvadki asjaolule, et kuna eluasemelaene on juba pikki aastaid väljastatud eurodes, siis muutusi selles osas pole toimunud ning ei peakski toimuma.

Ka Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur põhjendas jätkuvalt kõrgeid marginaale asjaoluga, et suurima osa marginaalist moodustavad alati hinnangud majanduslikule olukorrale ja konkreetse kliendi riskile. 

Otseselt euro kasutuselevõtu tulemusena pangad marginaale vähendama ei kavatse hakata. Nii lubabki Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk laenuhindade soodsamaks muutumist siis, kui Eesti on tervikuna välismaailma silmis tugevam ja Eesti riigi ning Swedbanki reitingud paranevad.

Pangad teenivad kasumit
LHV Panga juht Erki Kilu möönas, et peale viimast kriisi on tõusnud raha hind ka pankade jaoks ja ilmselt vajavad vahepealsed laenukahjumid katmist. "Marginaale ei mõjuta mitte üksnes euro kasutuselevõtt, vaid kogu makrokeskkond," kinnitas ta.
Endise Hansapanga juhi Priit Põldoja arvates oleks pankade kasumit vaadates riskimarginaalil pool protsenti ruumi langeda ja normaalne eluasemelaenu marginaal olekski 1,5 protsendipunkti. "Vaadates läbi tsükli kliendi riskisust, siis pangad on praegu ehk tasemel, kus nad veidi teenivad eluasemelaenu pealt kasumit," ütles Põldoja.

Tema arvates hakkab tulevikus vahe Soomega natuke kahanema, kuid see võiks jääda rahulikult poole protsentini. "Konkurents ja tulevane majanduskasv viivad intressid alla ja võimalik, et isegi sinna, kus täna on Soome. Minu arvates pole see aga siis enam pankadele huvitav äri," lausus Põldoja.

Alanemist oodata pole
Nordea panga eluasemelaenu tootejuhi Kristo Koka kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama ajaga eluasemelaenude marginaalid uusmüügi puhul juba vähenenud. "Seda trendi võib veelgi suurendada eluasemeturu aktiivsus järgnevate kuude jooksul. Selle aga määrab siiski lõppkasutaja ehk klient mitte pank,“ ütles ta.

Vanajuure sõnul prognoosib Sampo laenuturul riskimarginaalide jätkuvat alanemist vahemikku 1,2-2%.

Majandusspetsialistide arvates marginaalide alanemist siiski niipea oodata ei tasu. "Kuna meil panganduse turul konkurentsi ei ole, siis see olukord võib kesta väga kaua. Seda ei õnnestu küll kunagi tõestada, kuid arvan, et neil on mingisugused omavahelised kokkulepped," rääkis Arrak sellest, et terve majandussektor püüab nüüd kasumit tagasi teenida.

Kui vaadata pikemaid perioode minevikust, siis jagab ka Kilu arvamust, et marginaalid niipea ei vähene ja pigem olid need vahepealsetel aastatel ebamõistlikult madalad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2011, 10:40
Otsi:

Ava täpsem otsing