Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nõudeid tule vastu aja näpuga taga

Väinu Rozental 02. märts 2011, 00:00

Päästeameti tuleohutuse planeerimise- ja analüüsi talituse juhataja Marko Rüü andmeil saavad üle poole tulekahjudest alguse inimese tegevusest. "Peamised tulekahju tekkekohad on elutuba ja köök, mis viitavad inimese hooletusele, mitte seadmete tehnilistele riketele ja muule," lausus Rüü. "Elutubades on ohu allikaks suitsetamine ja lahtine tuli, näiteks küünal, ning köögis toidu kõrbemine."

Eri hoonete nõuded määrusest. Et eri kasutusviisiga ja ehitusklassiga hooned suudaksid võimalikult tõhusalt vastu panna punase kuke laastamisvõimule, tuleb hooneid püstitades järgida valitsuse määrust nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded". Määrus kehtib alates 1. jaanuarist 2005.

Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger hindab määrust kõrgelt. "Määrus on väga hästi koostatud ja selles on kõik vajalik täpselt kirjas," tunnustas Õiger ja lisas, et määrust kasutatakse justkui tagantpoolt ettepoole ehk esmalt tuleb selgeks teha, millist ehitist püstitada tahetakse. Ehitised on tuleohutusest tulenevalt jagatud seitsmesse kasutusviisi.

"Olenevalt ehitise kasutusviisist hakatakse tulepüsivust määrama," rääkis Õiger. "Kui tahetakse kõrgemat kasutusviisi, siis loomulikult läheb see kallimaks, sest tuleohutuse iga abinõu maksab."

Mõni hoone kardab rohkem tuld. Määruses on kirjas, milline kandevõime peab ehitise konstruktsioonil olema, et hoone püsiks tulekahju korral ettenähtud aja ega variseks kokku. Samuti see, milline soojusisolatsiooni- ning konstruktsiooni tiheduskriteerium on ehitise konkreetse kasutuviisi korral ette nähtud. Määrus jaotab ehitised ka vastavalt ehitusklassidele ehk tulekindlaks, tuldtakistavaks ja tuldkartvaks ehitiseks.

Õiger ütles, et kui tuleohutuse nõudeid pole täidetud, võib tuli näiteks isolatsioonimaterjali mingi pilu või ventilatsioonisüsteemi kaudu pääseda mujale. "On olemas ohtlikke kohti, mida ei pruugi märgata," toonitas Õiger. "Näiteks on ülemiste korruste akende kohal õhutuspilu katuse õhutamiseks. Kui ülemise korruse ruum läheb põlema ja tuli pääseb õhutuspilust välja pööningule, süttib katusekonstruktsioon nagu küünal."

Päästeameti tuleohutuse planeerimise- ja analüüsi talituse juhataja sõnul tuleb nii hoone ehitamisel kui rekonstrueerimisel jälgida, et kõik tööd oleks tehtud projekti kohaselt ja et tööd teeksid oma ala spetsialistid.

"Päästeameti ametnikud jälgivad asjade käiku mitmes staadiumis," seletas Rüü. "Kõigepealt võtavad nad projekti ette ja vaatavad, kas kõik kavandatu vastab tuleohutuse nõuetele. Järgmine kord vaatab päästeameti ametnik objekti üle kui kasutusloa komisjoni liige. Hinnangu andmisel tutvub ta ehitustegevust kajastavate dokumentidega, nagu näiteks töödeaktid ja ehituspäevik, samuti uurib ta ehituse visuaalset poolt."

Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna projektide- ja ehituskontrolli juhi Margus Leisi andmeil teevad päästeameti ametnikud umbes pooltel juhtudel ettekirjutuse.

"Eramute puhul on põhiprobleemiks mittepiisav vahemaa naaberhooneni, puudused küttesüsteemis ning ebapiisav tuletõkkesektsioon, näiteks eramu ja garaaži vahel," loetles Leis.

"Avalikes hoonetes kontrollime samuti kõiki nõudeid, kuid suuremat tähelepanu pöörame inimeste evakuatsiooni võimalustele, tuletõkkesektsioonide olemasolule ja tulekahju signalisatsioonisüsteemile."

Hoone kasutusloa komisjon fikseerib puudused ning edastab need nii kasutusloa taotlejale kui ka kohalikule omavalitsusele ehk kasutusloa menetluse algatajale.

Ahju ehitagu vaid pottsepp. Leis rõhutas, et vastavalt tuleohutuse seadusele võib eramusse tahkel kütusel töötavaid küttesüsteeme, nagu näiteks ahi, kamin või pliit ehitada vaid pottsepa kutsetunnistusega isik.

Samuti on tuleohutuse seaduse kohaselt pandud tulevast aastast küttesüsteemi kontrollimise õigus pädevale isikule ehk korstnapühkijale, kes peab kord viie aasta jooksul käima eramu küttesüsteeme hindamas. Puhastama peab aga küttesüsteeme üldjuhul vähemalt korra aastas.

Marko Rüü kinnitusel tegeleb päästeamet mitte ainult ennetustegevusega vaid ka järelevalvega. "Aastas käime umbes 5000 kodus kontrollimas näiteks tulekahjusignalisatsiooni anduri olemasolu ja vajadusel teeme väärteomenetluse," täpsustas Rüü.

Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger lükkas oma kogemustele toetudes ümber müüdi, justkui oleks kivihoone tuleohutuse mõttes kõige ohutum.

Õiger meenutas juhtumit, kuidas tema raudbetoonlagedega ja silikaltsiidist seintega kivimajas asunud korter põles sisuliselt maani maha. Korteris elanu tühjendas tuhatoosi kraanikausi all olevasse prügikasti, mis süttis.

Teine, traagilisem õnnetus juhtus Õigeri tuttava noore mehega, kes suri vingu kätte. Mees pani hommikul köögis kohvivee kannuga keema spiraaliga elektripliidile, mis asus väikese plastist aluse peal, ning viskas end korraks voodisse pikali.

Projekteerija lähtub konkreetse objekti kohta käivatest tuleohutusnõuetest. Ehitusprojekt peab vastama miinimumnõuetele ehk projekteerija ei tohi projekteerida nõutust lahjemat lahendust, kui antud ehitise puhul tingimused ette näevad.

Rangemaid tuleohutusnõudeid kavandada pole ka põhjust, sest see maksab tellijale lisaraha. Näiteks tootmishoonete puhul võib ülikallis tuleohutuspaigaldis pikema aja perspektiivis mõttetuks osutuda, sest tule vastu kaitstavate seadmete ja tehnika väärtus kahaneb iga päevaga. Tootmishoones peab olema tagatud ennekõike inimeste turvaline evakuatsioon, aga seadmete võimaliku sissepõlemise kompenseerimiseks on otstarbekam sõlmida kindlustusleping.

Samas, kui pidada Haapsalu lastekodu hiljutist katastroofi silmas, siis võiksid seaduseloojad kehtivad tuleohutusnõuded üle vaadata ja kaaluda võib-olla nende karmistamist. Ma ei usu, et Haapsalu lastekodu hoone puhul oleksid projekteerijad millegi vastu eksinud: praegused projekteerimisnormid lubasid kavandada just sellise hoone ning kindlasti on selle hoone ehitusprojektil ka päästeameti vajalikud kooskõlastused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing