Uudised
Anne Oja
1. märts 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vähemate töötajatega tehakse rohkem tööd

Puidufirma Stora Enso Eesti ASi nõukogu esimees Rait Hiiepuu kinnitas efektiivsuse kasvu nii metsanduses kui ka puidutöötluses. "Kindlasti, suur osa müügi suurenemisest peaaegu sama arvu töötajatega on efektiivsuse kasv, aga palju on ka seda, et kriisi ajal toodeti alakoormusega. Nüüd on hakanud mahud taastuma," rääkis Hiiepuu.

Suurem efektiivsus tuleb tema sõnul ka tootmise paremast läbimõtlemisest. "Kui olid head ajad, ei analüüsinud keegi, kui efektiivselt sa oma ressursse kasutad," selgitas Hiiepuu. Kindlasti tehti ka investeeringuid, kuid majanduskriisi ajal polnud moodsamatesse seadmetesse suunatud summad kuigi suured, arvas ta.

Hiiepuu märkis, et üldised numbrid käivad ka nende kohta. "Oleme protsessid läbi mõelnud, inimeste arvu vähendanud ja suurendanud efektiivsust, seda eelkõige metsavarumises," rääkis ta. Imavere ja Näpi saetööstuses jäi töötajate arv tema sõnul enam-vähem samaks.

Sellelt aastalt ootab Stora Enso häid tulemusi, sest turul on nõudlus olemas.

Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse esimees Ashwani Sharma usub, et kriisis otsisid kõik ettevõtted võimalusi, kuidas efektiivsemalt töötada. "Horizoni puhul aitasid maailmaturu tubli taastumine ning suurem nõudlus eelkõige Euroopa-välistel turgudel müüki suurendada, seda ka intensiivsema müügi- ja turundustöö tulemusena," kommenteeris Sharma. Töötajate arv püsis paberivabrikus samal tasemel.

Investeeringud efektiivsuse suurendamisse. "2009. aastal oli meil osa tootmisvõimsust kasutamata, mis tähendas tookord väiksemaid müügimahte, kuid mullu tootsime 6000 tonni jõupakendipaberit kuus ning kõik selle eksportisime," täpsustas Sharma. "Parem turuolukord on hea asi, aga samas jätkame efektiivsuse suurendamist, tehes tänavu ning tuleval aastal uusi investeeringuid."

Statistika näitas veonduse ja laonduse sektoris töötajate arvu ligi viieprotsendist kasvu, samal ajal suurenes müük peaaegu veerandi võrra. "Jah, see võib tähendada sektori efektiivsemaks muutumist," kommenteeris numbreid Smarteni juht Mait Miller.

"Arvan, et (veonduses ja laonduses - toim) valitsevad analoogsed trendid nagu ka tootmises ja muudes valdkondades. Ressursid on masust tingitud mahtude langusest kokku tõmmatud ja nüüd, kus mahud on jälle kasvama hakanud, suurendatakse tööjõudu ja muid ressursse aeglasemalt, kui mahud kasvavad," selgitas logistikafirma juht.

Mahud hakkavad kasvama. Miller avaldas arvamust, et 2011. aastalt võib logistikas oodata müügimahtude kasvu ja efektiivsuse hoidmist. "Eelkõige puudutab see sisetarbimist ja eksporti," prognoosis Miller trende. "Kui kaupade müügimahud kasvavad, siis arvan, et ka logistikud suudavad efektiivsust parandada või vähemalt hoida. Rahaliselt sööb osa efektiivsusest paraku ära kütuse hinna tõus."

Miller mainis, et Smarteni töötajate arv kasvas samuti, isegi veidi rohkem kui sektori keskmine, aga see on pigem tingitud uute projektide töömahukusest. Smarteni käive jäi tunamullusega võrreldes samaks. "Kuna meie eelmise aasta teise poolaasta käive kasvas jõudsalt, ootame tänavuselt paremat käivet kui oli 2010," lisas Miller.

Nordic Hotelsi juht Feliks Mägus seob efektiivsuse osalt ettevaatlikkusega.

"Kui majandus langes 2008-2009, puudutas see majutus- ja toitlustussektorit väga tugevalt. Kui nüüd käibed taastusid, ei tekkinud uusi ametikohti samas tempos, kuna nii ettevõtted kui ka töökollektiivid polnud selleks valmis," kommenteeris Mägus.

"Eks me küll ootasime kasvu, aga polnud kindlad, kas see kasv on jätkusuutlik. Osa töötajaid oli olnud tööl osalise koormusega ja arusaadav, et see neid ei rahuldanud. Seetõttu olid inimesed valmis käibe kasvades tegema rohkem tööd," selgitas ta.

Mägus tõdes, et pisut aitas käibe kasvule kaasa ka hinnatõus. "Mingil määral hinnad tõusid, kuid 2009. aasta lõpuga võrreldes vaid 2-3%. Nii et müügi kasv tuli eelkõige mahtude suurenemisest."

Mäguse sõnul läks Nordic Hotelsil 2010. aastal tervikuna üsna hästi. Tunamullusest olid paremad nii käibed kui ka kasumlikkus. Erakorraliste kulude tõttu lõpetas ettevõte aasta siiski kahjumiga. Eelmine aasta oli küll kolme aasta võrdluses kõige parem, aga 2005. aastal tehtud äriplaanist ollakse käibes siiski 30% maas.

"Loodan, et ettevõtte müügitulud ja kasumlikkus kasvavad vaatamata sellele, et on ette näha erinevate kulude suurenemist," ütles Mägus 2011. aasta kohta.

"Loodan, et jõuame äriplaanis kavandatule lähemale ja et jätkuks raha nii töötajate koolitamiseks kui ka hotelli toodete ning teenuste arendamiseks," ütles Mägus.