Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigikohus: ka tsiviilkohtul on selgitamiskohustus

Ramil Pärdi 03. märts 2011, 00:00

Riigikohus asus seisukohale, et ka tsiviilasju lahendavatel kohtutel tuleb menetlusosalistele aktiivselt nende õigusi selgitada. Halduskohtumenetluse nõue on, et kohus peab aktiivselt selgitama menetlusosalisele muu hulgas kõiki tema õigusi. Selle eesmärk ühest küljest on tagada menetlusosalise õiguste kaitse, teisest küljest menetlusökonoomika - menetleda ja lahendada asi kiiresti ja efektiivselt. Hiljutisest riigikohtu lahendist (nr 3-2-1-134-10) ilmneb mõnevõrra üllatuslikult, et sarnane selgitamiskohustus on ka tsiviilasju lahendavatel kohtutel.

Kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi lahendab kohus tsiviilasju poolte taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse olulisim põhimõte on võistlevus. See tähendab, et kohus ei lahenda taotlust, mida pole esitatud, ega juhindu asjaolust, millele pool pole tuginenud. Igaüks peab ise teadma, milliseid oma õigusi kaitsma asuda ning milliseid nõudeid kohtule esitada. Kohus ei pea omal initsiatiivil juhendama menetlusosalist, kuidas oma õigusi maksma panna ja huve kaitsta.

Riigikohus on oma lahendis asunud seisukohale, et tsiviilkohus peab poolele selgitamata tema õigust esitada nõue mõnel muul alusel. Kui kohus seda ei tee, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, kuna kohtul on kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning hoolitseda, et asja arutatakse ammendavalt. See tähendab, et kui kohus ei näita üles initsiatiivi ega selgita menetlusosalisele tema õigust esitada hagi hoopis mõnel muul alusel, on see piisav alus madalama astme kohtu lahendi tühistamiseks.

Nõustun riigikohtu seisukohaga osaliselt. Ka tsiviilkohus võiks vajadusel selgitada pooltele mõningaid nende õigusi. Kuid see ei tohi viia tagajärjeni, et selgituskohustuse tõttu muutub pelgaks sõnakõlksuks tsiviilõigussuhte poolte privaatautonoomia printsiip ning et kohtu aktiivselt sekkumata jätmine võiks olla aluseks kohtu lahendi tühistamisele. Samas, arvestades riigikohtu praegust seisukohta, on alati mõistlik analüüsida madalama astme kohtu tegevust lahendi tegemisel põhjalikult. Leides kohtu tegevuses vajakajäämisi poolte õiguste selgitamisel, on mõistlik esitada kassatsioonkaebus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing