Maksa võlad ja investeeri

03. märts 2011, 06:52

Kui tulumaksutagastuse näol saadud eurodest peaks midagi üle jääma, siis soovitavad ettevõtjad ja investorid seda läbimõeldult investeerida ning oma püsikulusid hajutada, mitte raha poelettide vahel tuulutada.

“Soovitaksin endale selgeks teha, et tegemist ei ole kingitusega, mis ilmtingimata on vaja kaupmehele viia. Esmajärjekorras soovitaksin võlgade likvideerimist. Seejärel võiks mõelda, kas igakusite püsikulude suurus – üür, laenud – on mõistliku suurusega ning kas tagastatud summa abil oleks seda võimalik ehk vähendada, näiteks makstes osa võlast enne tähtaega tagasi,” soovitas isePankuri juhatuse liige Pärtel Tomberg. “Võlad ning liiga suured püsikulud on need, mis tekitavad enamikus inimestes suurel hulgal stressi ja mina soovitaksin nendega kohe tegeleda. Isegi kui võlkreeditor otseselt ukse taga ei koputa,” lisas ta.
Investeerimiseksperdi Peeter Koppeli nentis, et eelmise aasta teisest poolaastast peale on elu jupi võrra kallimaks läinud, toormete hinnatõus on selgelt tajutav. Vähemalt toidutoormete ja energiakandjate kontekstis võiks tema sõnul kulutada päris mitu lehekülge teksti sellele, miks edasine hinnatõus pikemas perspektiivis tõenäoline on. "Seega edasise hinnatõusuriski mingilgi määral enese jaoks maandamiseks võiks kaaluda (börsil kaubeldavat) fondi, mis paigutab raha kas otse toidutoormetesse ja energiakandjatesse või siis vastava tegevusala ettevõtetesse,” soovitas Koppel. „Seda enam, et kohati on isegi teadlikematel investoritel vähemalt otse toormetes positsioon ainult läbi köögikapis oleva jahupaki, abielusõrmuse ja pooliku paagi mootorikütuse. Minu isiklik arvamus on, et strateegilises perspektiivis halvim asi, mis selle rahaga teha saaks, oleks jätta see arvelduskontole ostujõu vähenemist ootama,” lisas ta.

Arengumaade aktsiad hea investeering
Ettevõtja Heldur Meeritsa sõnul tasub vaadata arengumaade aktsiate poole. „Ei riskiks väga detailne olla, kuid jätkuvalt on arengumaade aktsiad, sh ka BRIC, hea investeerimisobjekt. Eriti kui investeerimishorisont on 3-5 aastat,” märkis Meerits, kelle hinnangul pole võlakirjad mõistlik mõte, kuid olukord hakkab koos intresssitasemetega tasapisi muutuma. „Kahjuks peab tõhusaks võlakirjainvesteeringuks suhteliselt palju raha olema."
Meerits hoiatas struktureeritud toodete ehk kapitalikaitsega investeerimishoiuste eest. "Tõsine investor ei peaks selliseid loteriipileteid ostma. Et mingisugustki riskihajutust saada, peaks selliseid hoiuseid olema vähemalt tosin – kuid siis näeme, et keskmine intress ületab heal juhul vaid pisut tähtajalise hoiuse taset,” lisas Meerits.
Investeerimishai Arvo Nõges mingit imenippi välja käia ei oska. „Mina investeerin ettevõtte kaudu. Tulumaksutagastus tuleb eraisikule. Minu jaoks on need lahus. Aga no minu käest oleks ilmselt imelik kuulda, kui ma ütleks, et seda raha ei peaks investeerima,” oli Nõges humoorikalt napisõnaline.
Säästmine ja kogumine on Nõgese arvates iga inimese isiklik otsus. „Inimesed ise tunnetavad, mida neil vaja on ja milline nende finantsvajaduslik olukord on.Kindlasti võib ka täna investeerida, kuid ilmselt on inimeste olukorrad erinevad,” lisas investeerimisguru.
Kawe Kapitali juhi Kristjan Hänni arvates on tagasisaadav summa enamasti nii väike, et sellest pole korralikult investeerima hakata võimalik. „Kui summad on suuremad, siis on kaks võimalikku põhjust – tulud on nii väikesed ja vaevalt seda summat siis saadakse investeerida, sest see raha on vajalik. Kui tulumaksutagastus on tekitatud mingi valemiga, siis need inimesed oskavad selle rahaga teha pigem ise juba midagi,” lausus Hänni.

Puhvrit koguda ja endasse investeerida
Standardi juhatuse esimehe Enn Veskimäe sõnul tuleb saadava raha eest ära maksta võlad. „Ma arvan, et selle raha eest tasub kriisi ajal tekkinud augud lappida, võlad ära maksta ja kui üle jääb, siis tagavarasid tekitada. Need summad pole nii suured, mis tagasi saadakse. Kaotused on suuremad olnud,” arvas ettevõtja.
Ka Prisma Peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul peaks igal inimesel olema ka heal ajal väike varu kusagilt võtta. “Otsus, kas investeerida, säästa või kulutada sõltub iga inimese majandusolukorrast. Olles oma elu jooksul näinud nii Soome kui Eesti majanduslangusi, soovitaksin ma käituda võimalikult ratsionaalselt ka siis, kui helgem aeg juba paistmas on. Säästmisel tasub aga silmas pidada inflatsiooni, mis võib sukasäärde kogutud kapitali vaikselt, aga järjekindlalt hävitada,” märkis Lihavainen. „Üheks kindlaks investeeringuks on alati investeerimine oma oskustesse ja teadmistesse,” lisas ettevõtja.

Osa rahast süstitakse kaubandusse
Viru keskuse juhi Ants Vasara hinnangul on igatahes mõistlikum saadud raha investeerida kui tarbimisse suunata. „Majanduses on näha juba ka positiivseid märke, et asjad lähevad paremaks. Siis tekib ka investeerimisvalikuid rohkem. Aktsiatesse on ju tore investeerida küll, kui hea tootluse saab, aga ettevõte kuhu sa investeerid, selle hingeelu peab tundma. Muidu võib sellest investeeringust vaid õnnetus tulla,” märkis Vasar.
"Tahes-tahtmata tuleb tulumaksutagastus ühes tükis kätte ja seda pole keegi ette arvestanud – mingi osa jõuab sellest rahast kindlasti otseselt ka tarbimisse, läbi jaekaubanduse,” tõdes Vasar.


Kommentaarid:

isePankur, juhatuse liige Pärtel Tomberg:
Isiklikult ei ole enam mitu aastat tulumaksu tagasi saanud, sest pole teinud kulutusi, millelt see oleks tagasi küsitav.
Kui raha jääb üle, siis kindlasti investeerida, kuid vahenditesse, mille kaudu jõuab raha kohalikku majandusse kiirelt tagasi. Uusi Eesti firmasid pole minu teada börsile tulnud, nii et aktsiad mina ei vaataks, kuigi suhtelised tootlused võivad olla kõrged (tõustakse ju nullist). Ettevõtete esmapakkumisel võlakirjad ning ka laenud teistele isikutele (kas või läbi isePankuri) oleksid minu jaoks eelistatumad, sest saadud raha läheb pea kohe uuesti majandusse tagasi. Alternatiivne investeering oleks oma haridusse: seda siis kas otse läbi spetsiifiliste kursuste, kõrghariduse (kas või teist korda uuesti kooli minnes) või ka õppematerjalide ostmiseks iseseisva õppimise tarbeks. Maailmamajandus jääb edaspidi ebastabiilseks ning kaob mugavus õppida endale eluks mingi amet – on suur tõenäosus, et oskused kaotavad väärtust isegi mõne aasta jooksul. Seetõttu peab omama väga tugevaid üldisi oskusi ning kohanemisvõimet, et muutuvad keskkonnas kogu aeg pinnal püsida.

Investor Kristjan Lepik:
Kas peaks selliseid ühekordseid laekumisi vaatama erinevalt muudest sissetulekutest? Sellele küsimusele on vastust otsinud käitumisrahanduse (behavioural finance) teooria, mille järgi inimesed just sellist eristust kipuvad tegema - näiteks maksutagastuse raha keskmine inimene käsitleb mõnevõrra erinevalt tavapärasest sissetulekust, kuna see justkui kergemini laekunud. Kuid sisuliselt on raha ju ikka täpselt samasugune, see on vaid psühholoogiline efekt ja sellist eristust ei peaks tegema. Seega kui küsida, kuhu maksutagastusest laekunud raha investeerida, siis seda tuleks investeerida täpselt samamoodi nagu ülejäänud vahendid on inimesel investeeritud. Kümne aasta lõikes valiks aktsiaid, kuid näiteks aasta lõikes ootaks aktsiate puhul tänasest paremaid sisenemiskohti.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2011, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing