Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi tugev kui Pipi Pikksukk

Katre Pilvinski, Romet Kreek 03. märts 2011, 06:50

Kui enne kriisi imestati Läänemere idakaldal toimunud kiire majanduskasvu üle, siis nüüd võib toolid ringi keerata. Rootsi majandus kasvab mühinal.

Neljandas kvartalis oli Rootsi aastane majanduskasv 7,3 protsenti ehk kiireim alates 1970. aastast, mil Rootsi statistikaamet hakkas antud numbrit arvutama. Neljandas kvartalis kiirenes majanduskasv, mis kolmandas kvartalis oli vaid 6,9 protsenti. Kasv oli oma tugevuselt üllatus ka analüütikute jaoks.

Rootsi majanduses oodatakse buumi jätkumist. „Kui me võtame 2010. aasta lõpu kiire kasvutempo ja vaatame meelestatusindikaatoreid, mis jäid rekordkõrgele, siis on selle aasta väljavaade väga hea,“ ütles SEB analüütik Olle Holmgren Wall Street Journalile.

Rootsi keskpank on öelnud, et 2011. aastal tõstetakse intressimäärasid, et hoida inflatsioonilist survet kontrolli all. Praegu on võlakirjade tagatisel laenu intressimäär 1,5 protsenti, kuid keskpank prognoosib, et  2012. aasta esimeses kvartalis on vastav intressimäär juba 2,5 protsenti.

Rootsi tööstustoodang kasvanud 9,9 protsenti. Kodumajapidamiste kulutused kasvasid 4,3 protsenti. Eksport ja import kasvasid mõlemad 13 protsenti.
Veebruaris teatas OECD, et majanduskriisist suhteliselt räsimata jäänud Rootsi majandus kasvab tugevalt tänavu ja ka aastal 2012. Elitaarse organisatsiooni, mille liige on ka Eesti, peasekretär Angel Gurria ütles, et Rootsi majandus on tugev, nagu Pippi Pikksukk, viidates Astrid Lindgreni lasteraamatu tegelasele.
Rootsi on üks väheseid maid, kus tööhõive kriisi ajal kasvas. Rootsis kasvas tööhõive kriisi jooksul 100 000 inimese võrra.

Rootsi on vähendanud võlakoormust, mis 2004 ja 2005 aastal oli 52 miljardit dollarit, 2007. aasta 46 miljardile dollarile ja 2010. aastal prognoosi kohaselt 42 miljardile dollarile, kirjutas Money Morning. Rootsi on võlakoormuse poolest heas kirjas. Euroopa Komisjoni andmetel oli Rootsi võlakoormus SKPsse 37,5 protsenti võrreldes Euroopa liidu keskmise 83,3 protsendiga. Tuleva aasta lõpuks peaks Rootsi võlaameti prognoosi kohaselt kahanema Rootsi riigivõlg 29 protsendile SKPst.

Rootsi on Eestile oluline kaubanduspartner ja kena on saada osa aktiivsuse kasvust. Kuid mis juhtub, kui Rootsi majandus mullistub? Rootsi pangad hakkasid kisa tõstma plaani peale, et Rootsis hakkavad karmimad kapitalinõuded kehtima enne 2019. aastat, kui see toimub mujal. See seadvat Rootsi pangad ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste maade pankadega. Sarnast retoorikat võis kuulda ka idee peale karmistada buumi ajal reegleid Eestis tegutsevatele pankadele. Mis sellest sai ja millise olid tagajärjed majandusele, peaks olema igaüks ise omal nahal rohkemal või vähemal määral kogenud.
Alguses vedas Rootsit välja eksporttööstus, kuid nüüd elavneb ka sisetarbimine, seda ka muidugi laenuraha abil.

Leidub ka hoiatajaid. Rootsi riigile kuuluv agentuur BKN, mis administreerib valitusse laenugarantiide programmi, avaldas analüüsi, mille mõte on, et Rootsi eluasememull on lõhkemise äärel.
„Meil on kahel aastal toimunud mullistumine ja see süveneb, kui intressimäärad tõusevad,“ ütles BKNi analüütik Bengt Hansson The Localile. „Eluasemete reaalhinnad on ajalooliste hindadega võrreldes jätkuvalt kõrged ning paljud märgid näitavad, et kinnisvarahinnad on liiga kõrged, arvestades ülimadalate intressimääradega rahapoliitikat.“
Tema hinnangul on sissetulekute arengut ja teisi näitajaid arvestades kinnisvarahinnad jätkusuutmatul tasemel – hinnad on 20 protsenti kõrgemal, kui need peaksid olema.

Need, kes Balti eelmist majandusbuumi börsil ära kasutasid, võivad esitada õigustatud küsimuse, kas Rootsi buumi ajal on kah kasulik investeerida sealsele aktsiaturule. Minu arust võiks seda ära kasutada. Meenutagem seda, et Eestiski käis hoiatamine buumi käigus aastaid varem, kui saabus kollaps. Kuni pidu jätkub, võib osta Rootsi sisemajandusse või ekspordile suunatud ettevõtete aktsiaid. Alati kujutavad pangad sisuliselt võimendusega sisenemisvõimalust majandusse. Kes on aga börsil kaubeldud fondiosakute fänn, neile on USA aktsiaturul kättesaadav iShares MSCI Sweden indeksifond, mille sümbol on EWD. Rootsi aktsiaturu dividenditootlus oli 2,5 protsenti, aktsiate hinna-kasumi suhe aga talutav 14.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. March 2011, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing