Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vähi: Eesti vajab uusi jäälõhkujaid

Kadrin Karner 04. märts 2011, 00:00

Olukord Soome lahel on raske ning viimasel ajal puhunud kirde- ja idatuul on lahel liikvel olnud jää kogunud Eesti rannikule. Sellele järgnenud külmalaine tekitas kiiresti ka uut jääd, teatas valitsus rahaeraldamise otsusele lisaks. Praegu vajavad kõik Soome lahe sadamad Eestis jäämurdeteenust. Raskeid jääolusid prognoositakse veel vähemalt kolmeks kuni neljaks nädalaks.

"Ma arvan, et väga tark valitsus," kommenteeris ASi Sillamäe Sadam nõukogu esimees Tiit Vähi. "Veel targem oleks, kui valitsus otsustaks ühe jäämurdja juurde osta," lisas ta. Vähi sõnul on kindlasti vaja vähemalt ühte jäämurdjat praegu sõitvatele lisaks, sest EVA-316st jääb väheks Pärnu lahele ja Tarmost Soome lahele.

Jääolud Eestis on väga keerulised, kuid väga head tööd on Vähi sõnul teinud nii veeteede amet kui ka jäälõhkuja Tarmo meeskond. "Tarmo on küll 50 aastat vana, aga Tarmo meeskond on väga tublilt hoidnud nii Kunda, Muuga kui ka Sillamäe sadamale teed lahti," lisas sadama nõukogu esimees.

Rohkele jääle vaatamata on Sillamäe sadamal ette näidata jaanuaris ja veebruaris püstitatud kaubarekordid, rääkis Vähi, kuid jättis kaubamahtude suuruse avaldamata.

Kuigi jää lõhkumine on ka Pärnu sadamas igapäevane rutiin, on sadam avatud ja töötab. Jäämurdjale EVA-316 on appi tulnud ka vedurlaev Castor. "Jääs on muidugi väiksemad sadamad, millel käivet pole," rääkis ASi Pärnu Sadam juhatuse liige Mati Einmann.

Tema sõnul on vaatamata mullusest keerukamatele jääoludele käinud sadamas 17 laeva rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. "Samas jäime teatud jäämurdmisprobleemide tõttu veel kahekümnest laevast ilma, aga seevastu on kaupa läinud ekspordiks tublisti rohkem kui mullu," rääkis Einmann.

Läti pool on jääolud hullemad. Päevas kulub Pärnu Sadamal ligi meetripaksuse rüsijää lõhkumisele 3200-3800 eurot vaatamata sellele, kas laevu liigub või mitte. Einmann rääkis, et Riia suunal sõitnud kaptenid ütlevad, et sealpool on olukord raskem kui Eestis. "Riia suunal seisab laevu jääs kinni juba päevi," lisas ta ja nentis, et Pärnu poole tuleval suunal on liiklus elavam.

Liiga pikalt jääs kinni seisvaid laevu ähvardab aga oht jää surve tõttu liikuda karidesse või kaldale liiga lähedale. "Teine probleem on, et vesi ja toit võivad laeval otsa lõppeda," lisas Einmann.

Sillamäe Sadama osanik Tiit Vähi märkis, et Eesti on mereriik ja seetõttu on meie jaoks ka väga oluline oma sadamad aasta läbi lahti hoida. "Kaubasaajatele on oluline, kas me ütleme, et sadam on lahti aasta läbi, või ütleme neile, et sadam on lahti, kui jumal võimaldab," selgitas ta.

Sadamas mitmesuguste kaupade laadimisega tegeleva ESTEVE Terminal ASi juhatuse esimees Üllar Raad ütles, et neid on rohke jää mõjutanud. "Ikka on mõjutanud. Eriti just see, et Botnia laht on jääs," selgitas ta.

Tallinna Sadama avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul töötavad nemad normaalselt. "Kaupade laadimisel ja lossimisel pole probleeme sisuliselt olnud, küll võib olla olnud väikesi viivitusi sildumisel või laevade liikumisel ühe kai äärest teise äärde," märkis ta.

Soome ja Rootsi vahel asuvas Botnia lahes on jäävangis tosin kaubalaeva ning nende lahtipäästmisele võib kuluda vähemalt nädal, kirjutas eile Helsingin Sanomat. Põhja-Soomes on rasketest jääoludest ja tugevatest tuultest tingitud laevaliiklus peatunud ja alused ei saa ilma jäämurdjate abita liikuda.

Täna saab nädal sellest, mil viimane laev saabus või lahkus Raahe sadamast. Rauamaagi ja pelletite vedu, mis käis iga päev Põhja-Rootsi rannikul asuvast Luleå linnast Raahesse, on peatunud. "Tehasel praegu toormaterjali jätkub, kuid olukord muutub keeruliseks, kui jääprobleemid veel pikka aega kestavad," kommenteeris Rautaruukki Raahe tehase direktor Kari Ojala.

Soome jäämurdja Otso kapten Nikals von Bruun-Riegels ütles, et neljapäeval püüti Raahe sadamasse tuua kaks laeva, mis on juba päevi sissepääsu oodanud. Otsol on praegu tööd palju, kinnitas jäämurdja kapten. "Olukord seoses jääga on sama halb kui 1987. aastal. Erinevus on vaid selles, et laevaliiklus on tunduvalt tihedam," märkis Bruun-Riegels.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing