Hoiatuslask Euroopa Keskpangast

See, mida praegu arutatakse, on alles kaugel keskpanga soovitud "kvanthüppest", mis tagaks rahaliidu tõrgeteta toimimise, kordas Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet läinud nädalal kriitikat liikmesriikide aadressil, jahmatades turge selge vihjega, et üliodava raha aeg euroalal saab ümber.

Juba aprillis võivad intressimäärad kerkida 1,25%-le.

"Meie esmane mandaat on tagada hinnastabiilsus 331 miljonile inimesele," ütles Trichet, jättes siiski veel jõusse keskpanga erakorralise likviidsusabi, mida on vajanud eeskätt raskustes Iirimaa ja Lõuna-Euroopa pangad.

Majanduses uus olukord ja uued ohud. Võrreldes 2009. aasta maiga, mil keskpank intressimäärad rekordmadalale, 1%-le langetas, on palju muutunud. Süda-Euroopa majandus kasvab jõudsalt - Saksa SKP kasv on kahe kümnendi kiireim ja tööpuudus väikseim ning firmad juba hädas tööjõu leidmisega. Deflatsiooniohu asemel kummitab inflatsioon - euroalal on see keskpanga 2% lae ületanud kolm kuud järjest, saades hoogu nafta ja toiduainete hinna tõusust. "Meie sõnum on alati, et teise ringi mõjusid (ehk hinna ja palgatõusu spiraali vallandumist - toim) tuleb vältida, kui tegemist on toorme hinnašokiga," ütles Trichet, kelle esmane huvi näib olevat eelkõige inflatsiooniootused ankrus hoida. Nafta ja toorme hinnad pole ju kontrollitavad, kuna kujunevad globaalselt.

Teisalt tahab keskpank kinnitada oma sõltumatust ja tõsta mainet, mis kriisis käivitatud erakorraliste meetmetega on eelkõige Saksamaal kõvasti kannatada on saanud.

Pall poliitikute väravas. Analüütikute hinnangul on kursimuutus ka Euroopa pankade ja ELi valitsusjuhtide survestamiseks.

"Tahtlikult või tahtmatult … näib keskpanga hoiaku muutus läkitavat just läheneva tippkohtumise eel signaali, et pank pole valmis oma rahapoliitikat kujundama üksi nõrgemate riikide toetamiseks, samal ajal kui Euroopa poliitikud perifeeria võlakriisi lahendustes kokku leppida ei suuda," märkis Capital Economicsi analüütik Jonathan Loynes oma hinnangus.

Sel reedel arutavad Brüsselis muust Euroopast eraldi kriisilahendusi euroala riikide valitsusjuhid ning lõpliku selguse peaks tooma 24.-25. märtsi Ülemkogu. Kui julgeid ja mõjusaid otsuseid ei sünni, võib kriis uuesti ägeneda, hoiatas nädalavahetusel Kreeka peaminister George Papandreou.