Uuelt riigikogult ootame bürokraatia vähendamist

Nii, nüüd on need valimised selleks korraks otsa saanud ning on aeg pöörduda uue riigikogu poole. Äripäev ootab uuelt riigikogult ja uuelt valitsuselt bürokraatia vähendamist, asjaajamise lihtsustamist. Miinimumprogrammina võiks kõneleda praeguse olukorra säilitamisest, kuid mitte mingil juhul ei tohiks uued riigijuhid esimese asjana hakkama huupi seaduseid kirjutama ning elu reguleerima.

Tänases Äripäevas kirjutab Eesti Juristide Liidu juht Priidu Pärna, et Eesti on ülereguleeritud. "Ülereguleerimist (ning ka ülekriminaliseerimist) kohtab Eestis igal sammul ja seda eriti seaduste rakendusaktides," kirjutab Pärna ning kinnitab, et ettevõtjad ootavad õigusrahupakti sõlmimist, et õiguskorra stabiilsus on ühiskonna turvalisuse üks aluseid. "Loomulikult, õigussüsteem, nagu riikki, ei saa kunagi valmis, kuid siin piisab praegu masinavärgi timmimisest ja kohendamisest, mitte pidevalt uute mudelite väljalaskmisest," ütleb ta.

Tõsi, Pärna kandideeris riigikokku ja saatis selle arvamusartikli meile enne valimisi, lootes ka kiirele avaldamisele, ehk - tegemist võib olla valimispropagandaga. Kuid see ei muuda ju probleemi olematuks. Reguleerimist ja bürokraatiat on meil liiga palju.

Reedeses Äripäevas pöördus uue riigikogu poole kaubanduskoja juht Toomas Luman, kes rääkis samuti, et ettevõtja suurim takistus on riigiaparaat. "Olukorras, kus mikroettevõtete arv on kasvav ja keskmine tööandja üha väiksem, peame veelgi enam mõtlema seadusandluse lihtsustamisele," kirjutas suurettevõtja Luman. "Ettevõtet võib ju olla hea asutada ilma omakapitali sissemakseta ja 20 minuti jooksul. Aga kui ehitusloa hankimiseks kulub aastaid, majandusvaidluse lahendamine kohtusüsteemis võimaldab teil näha vähemalt kolme talve ja ettevõtte likvideerimine võtab määramatu aja, siis kiire ja lihtsa alguse efekt kaua ei püsi."

Jah, Lumanilgi on omad huvid mängus, suuresti talle kuuluval ehituskontsernil on mitu objekti ja riigihanget erinevate vaidlustuste tõttu pooleli. Kuid seegi ei muuda ju probleemi olematuks.

Lihtne näide - kui kõik läinuks plaanitult, saaksime juba sel sügisel Tallinna-Tartu maanteel kuni Koseni sõita mööda uhiuut neljarealist Eesti mõistes kiirteed. Kuid plaanidesse sekkusid juristid ning nüüd läheb sel teelõigul tänavu heal juhul alles projekteerimiseks. Kui juristid uuesti äsjalõppenud riigihankesse ei sekku.

Seega, esimene asi, mida uued (või senised, kuid uue lepinguga) riigijuhid teha võiksid, on ettevõtluse lihtsustamine, seadusandluse rahulejätmine.

Teisena ootame pikisilmi pisikest, kuid kõigile olulist asja - vabastage tervisesport ükskord ometi erisoodustusmaksust! Räägitud on sellest juba aastaid, kuid tegudeni pole jõutud. Kaua me ootame selle asjaga? Kui seni on vastuargumentideks, et siis hakkavad jõukurid n-ö tasuta basseinis šampanjat limpsima, siis see jäägu maksuameti inspektoritele tuvastamiseks, miks peavad sajad ja tuhanded Eestimaa inimesed, kes oma tervise eest tahavad hoolt kanda (ja haigekassale väiksemaks koormaks olla), seepärast rohkem maksma. Maksku need, kes pahandust teevad. Maksku või vabadusega.

Autor: ÄP