Varjutuskangas päästab puu kevadises päikeses kõrbemisest

Kadri Tamm 07. märts 2011, 00:00

"Kõrbemise põhjus peitub selles, et maapind on varakevadel külmunud. Kui päike puid soojendab, aurustub vesi okstest, ent puude juured ei saa veel maapinnast vett kätte," selgitas aianduskeskuse Hortes tootejuht Kersti Rannamäe. "Ohtlikem aeg on veebruari algusest märtsi keskpaigani. Siis on abiks varjutuskangad." Päikesekiirguse mõju intensiivistab ka maad kattev lumevaip.

Rannamäe kinnitusel kehtib reegel, et mida enam on maapind kevadel külmunud, seda rohkem on heki kaitsmiseks varjutuskanga abi vaja. "Pehmema talve puhul, kui lund on vähe, on puud paremas olukorras," märkis ta. Kaubandusvõrgus on pakkuda erinevat tüüpi varjutuskangaid. Levinuimad on pruuni- või rohekatoonilised polüpropüleenist kootud eri tihedusastmega varjutusvõrgud. "Üldiselt on nii, et mida tihedam võrk, seda parem. Võrk tasuks puudele laotada kas sügisel pärast maapinna külmumist, kui töö hangede puudumise tõttu lihtsam, või hiljemalt veebruari esimeses pooles," selgitas Kersti Rannamäe. "Kui varjutuskangas talvel peale panna ja see aprilli lõpus eemaldada, siis on kanga kasutusiga keskmiselt viis aastat."

Alternatiiviks plastikust kattevõrgule on kotiriiet meenutav jutekangas.

"Oluline viga on varjutuskanga segiajamine kattelooriga. Katteloor võimendab päikese intensiivsust. Katteloori puudele mässides teeme puule rohkem kahju, kui üldse mitte midagi tehes," pani Rannamäe südamele.

Eriti tundlikud on päikesekiirguse suhtes kadakas, noored elupuud, okaspuuvormid, Conica kuusk, üldiselt ka enamik igihaljaid taimi, k.a rododendronid ja pukspuud, eriti vajavad kaitset pinnapealse juurestikuga taimed. Umbes viie-kuueaastane elupuuhekk üldjuhul enam varjutuskangast ei vaja.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing