Majandusministri portefelli saab Kristen Michal

Reformierakonna eesmärk on uuest koalitsioonilepingust jätta välja või siis sõnastada võimalikult üldsõnaliselt kolm IRLi olulist valimislubadust. Nendeks on emapension, tasuta kõrgharidus ning kodukulude vähendamine. Samuti on Reformierakonnal selged soovid ministriportfellide osas.

Vanale kaardiväele lisaks ka värsket verd. Ministrikohtade jagamine uues valitsuses toimub etapi kaupa. Esmalt üritatakse mõlemalt poolt leida kompromiss erakondades suurt mõju omavate poliitikute soovides. Reformierakonnas on nendeks praegune välisminister Urmas Paet ning erakonna peasekretär Kristen Michal. Lisaks soovib Reformierakond tuua valitsusse uute tegijatena eelmise riigikogu asespiikri Keit Pentuse ning rahanduskomisjoni juhi Taavi Rõivase.

IRLis on n-ö võtmepersoonid, kel on esimesena ministrikoha valiku õigus, Juhan Parts, Ken-Marti Vaher, Jaak Aaviksoo ja Mart Laar. Võimalike uute ministritena on nimetatud veel Urmas Reinsalu, Margus Tsahknat ja Marko Mihkelsoni.

Kõige jäigem on Reformierakonna majandusministri portfelli nõudmisel. Viimastel aastatel mõjuvõimu suurendanud ja praegu Juhan Partsi juhitavas ministeeriumis võtab nüüd koha sisse Michal. Parts asub tõenäoliselt juhtima rahandusministeeriumi. Praegune ja palju kiita saanud rahandusminister Jürgen Ligi aga maandub Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki kabinetis. Pärast seda, kui Lipstoki ametiaeg 2012. aasta suvel läbi saab.

Eriti ahvatlev portfell. Mõnel Reformierakonna juhtpoliitikul on olnud väga suur huvi energeetikas toimuva vastu. See on ka põhjus, miks soovitakse endale majandusministri ametikohta. Tõenäoliselt vahetub valimiste järel ka Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo, kelle asemel saab selle ametikoha Reformierakonna halliks kardinaliks peetav Rain Rosimannus.

Pärast valimisi hakati kohe spekuleerima, et Reformierakonna ja IRLi kõnelustel võib palju vaidlusi tekitada välisministri portfell, sest Mart Laaril pole ühtegi teist sobivat positsiooni uues valitsuses. Eile kinnitati Äripäevale aga mitmest erinevast allikast, et Laar ei ole välisministri ametist huvitatud ning ei soovi tulla üldse valitsusse. Laar jahib hoopis Euroopa Komisjoni voliniku ametikohta, mis praegu kuulub Reformierakonna endisele juhile Siim Kallasele.

Mitmeid vangerdusi. Laari valitsusse tulekust ei ole huvitatud ka Andrus Ansip, sest praegu välisministri ametikohal olev Urmas Paet tegi valimistel väga tugeva tulemuse. Kui IRL peaks aga otsustama välisministri portfelli endale nõuda, siis on üheks vangerdusvõimaluseks kaitseministri portfelli minek Reformierakonnale ja Urmas Paetile.

Mitu allikat oli eile seda meelt, et vaatamata sellele, kuidas laheneb välisministri küsimus, lahkub Jaak Aaviksoo kaitseministri ametist ning vahetab Tõnis Lukase välja haridusministri kabinetis. Võimalikuks kaitseministri kandidaadiks võib IRLi poolt olla Marko Mihkelson ning Reformierakonna poolt Rein Lang. IRLi üks juhtfiguure Ken-Marti Vaher vahetab tõenäoliselt aga välja siseministri kohal erakonnakaaslase Marko Pomerantsi. Teine variant Vaheri jaoks oleks praegu Reformierakonna käes olev justiitsministri portfell.

Spekulatsioonid ministriportfellide ümber on tegelikult juba käimas. Üpris veendunud ollakse, et Reformierakond vahetab keskkonnaministri ametis välja Jaanus Tamkivi, kelle asemel saab selle portfelli Taavi Rõivas. Väidetavalt on Reformierakond huvitatud IRLiga ka haridusministri ja kultuuriministri portfellide vahetusest. Sellega ei soovi aga IRL leppida.

Kuigi Reformierakonna ja IRLi juhid üritavad avalikkusele väita, et ministriportfellide jagamise peale veel ei mõelda, siis pole see päris nii. Mõlema erakonna sees toimub kitsas ringis juba portfellide jaotamine ning pannakse paika, millistest ametikohtadest ollakse nõus loobuma ja milliste portfellide osas ollakse jäigal positsioonil.

Reformierakonna võimalike ministrikandidaatidena on veel nimetatud Urmas Klaasi, Urmas Kruuset, Tõnis Kõivu, Rait Marustet ja Valdo Randperet. Tõenäoliselt aga nii suurt remonti Reformierakond valitsuses ei plaani ning ministrikandidaadid saavad lõplikult paika pärast seda, kui portfellide jaotus erakondade vahel on paigas.

Kindlasti on läbirääkimised keerulised. IRL peab tähtsaks, et koalitsioonil tekiks hea tegevuskava. Selleks on kõik eeldused olemas. See koalitsiooniläbirääkimiste teema või see koalitsiooniprogramm peaks toetama, et valitsus saaks töötada neli aastat. Lubadused on olulised nii IRLile kui ka Reformierakonnale ja läbirääkimiste eesmärk võiks olla nende lubaduste rakendamiseks ühine nägemus. Kõnelusi lihtsustab see, et meil on siiski ühine valitsuskogemus, meil ei ole vaja midagi avastada.

Ma pean tunnistama, et meie positsioon on kogu aeg olnud tugev. Uus mandaat, mis on suurem kui eelmine, on kindlasti ka tugevam. Valija toetuse määr näitab ka seda, et peab oma valijate eest seisma. Ega need valijad ei ole toetanud meid ilmaasjata.

Ministrikohtadega on nii, et neist saab rääkida, kui on programm paigas. Ei ole mõtet jagada kohti valitsuses, kui ei ole programmi.