Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa võtab oma pangad kangema luubi alla

Sirje Rank 09. märts 2011, 00:00

Sarnane katse aasta tagasi oli selge lati alt läbi jooksmine - vaid mõni kuu pärast tervisekontrolli läbimist oli kaks Iiri panka kollapsi äärel ning nende päästmiseks vajalik raha sundis Iirimaad IMFilt ja ELilt abi paluma.

Nüüd lubab aasta alguses tegevust alustanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) karmimat kontrolli, et selgitada välja pankade võimalikud kahjud ja kapitalivajadus.

Euroala võlaprobleem tihedalt pankadega seotud. "Paljud Euroopa pangad eesotsas Saksa pankadega on ohtlikult suure finantsvõimendusega (laenuraha suhe omakapitali väga suur - toim), alakapitaliseeritud ning omavad suures koguses Kreeka, Iirimaa ja Portugali võlakirju. Karm inventuur ja seejärel kapitalisüstid on kõige olulisem, mida valitsused euro kindlustamiseks teha saavad," ütles California ülikooli professor Barry Eichengreen äsja ajalehe Wall Street Journal korraldatud sümpoosionil euro tulevikust.

Euroala praegused võlaprobleemid - Kreeka erandiga - on suuresti seotud just vinduva panganduskriisi ja pankade päästmise kuludega.

Ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Wolfgang Münchau on kirjutanud ühe artikli teise järel, milles väidab, et Saksamaa kantsler Angela Merkel võitleb vale kriisiga - rahaliitu ei saa püsti hoida vaid lihtsate rahapoliitika- ja eelarvereeglitega.

"Tegemist ei ole eelarvekriisiga," väidab Münchau. Ka ei ole tegemist vaid euroala perifeeria või Lõuna-Euroopa kriisiga. "Tegemist on erasektori ja alakapitaliseeritud pankade kriisiga. Nii on see samahästi Saksamaa kui ka Hispaania kriis," kirjutab kolumnist.

Euroopa Keskpank manitseb panku puhvreid looma. Euroopa pankade rekapitaliseerimise vajadust rõhutas ka Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet panga viimasele intressinõupidamisele järgnenud pressikonverentsil. Kõlanud on hinnanguid, et Euroopa pankade rekapitaliseerimiseks võiks vaja minna 100-200 miljardit eurot selle 3,5 miljardi euro asemel, mida näitas läinudaastane Euroopa pankade "stressitest".

Rahaliidule ei sobi killustatud pangajärelevalve süsteem. "Kogu euroala võidaks tugevamast distsipliinist laenuandjate ja -võtjate üle," toonitas ka Eichengreen, olles seisukohal, et üks põhjus, miks kriis üldse võimalikuks sai, oli euroala killustatud pangajärelevalve süsteem. Ühtsele rahaliidule selline korraldus ei sobi, näitab kas või Iirimaal paisuda lastud mull.

Kokku testitakse uues raundis 88 panka, mis moodustavad varade poolest 65% Euroopa pangandussüsteemist, vahendas agentuur Reuters. Läbi mängitakse kaks makrostsenaariumi - karmima järgi läheb euroala majandus uuesti langusesse ning kahaneb tänavu 0,5% ja tuleval aastal 0,2%. Hinnatakse ka intressimäärade tõusu mõjusid pankadevahelisel rahaturul ning kinnisvara ja aktsiate hindade järsu languse tagajärgi. Samuti USA dollari odavnemise mõjusid. Testide tulemused avalikustatakse juunis.

Ka uued pangatestid võivad osutuda liiga leebeks. Ent juba on ka uued kriteeriumid kriitika all. Nii ei võeta seegi kord arvesse kõiki võimalikke euroala riikide võlakirjadega seotud riske. Vaadeldakse vaid neid võlakirju, mida pangad plaanivad edasi müüa enne lunastustähtaja saabumist.

Võlgade restruktureerimist püütakse euroalal jätkuvalt vältida, ehkki analüütikute hinnangul pole Kreekal ja ilmselt ka Iirimaal sellest pääsu. Esmaspäeval kärpis reitinguagentuur Moody's Kreeka reitingu juba "äärmiselt spekulatiivsele" tasemele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing