Fassaadikivi trumbiks kestvus ja soojapidavus

"Maja, mille seinas kasutatakse kolme kihti - kandev osa eraldi (näiteks betoonplokk), soojusisolatsioonimaterjal (vill/vahtpolüstereen) ja fassaadikivi - on kõige klassikalisem ja võib ka väita, et kõige kvaliteetsem seinalahendus. Seda seetõttu, et kõikide tööetappide käigus on väga lihtne jälgida ja kontrollida ehitamise kvaliteeti," selgitas Puusepp. Ta tunnistab, et kivi kasutamine fassaadis on küll mõnevõrra kallim, kui võrrelda seda näiteks maja soojustustusele kantud õhekrohv fassaadiga, aga samas on tegemist ka kõige püsivama lahendusega.

Puusepa sõnul dikteerib toodete hinda praegu selgelt turg. Ehkki ehitushinnad on tõusuteel, pole materjalide hinnad tõusnud ja kliendil on praegu soodne kivi osta. "Kliendid on hinnatundlikud, ent praegu on märksa odavam kivimaja ehitada kui mõned aastat tagasi," sõnas ta.

Telliste hinnad aasta jooksul keskmiselt 5% tõusnud. "Tellise maksumus maja maksumusest on ligikaudu 3-5%. Isegi kui tellis muu fassaadimaterjaliga võrreldes on 10-15% kallim, on see kogu maja maksumusest marginaalne summa. Pikaajalises perspektiivis tuleb tellisfassaad isegi odavam, kuna ei vaja parandamist ega ülevärvimist," rääkis Wienerberger ASi müügidirektor Eduard Rõžov.

Tema sõnul on eraisikutest tellijate huvi telliste vastu olnud kõrge ka masu ajal. "Kadunud on arendajad, kes ehitasid hooneid müügiks. Viimasel aastal on suuremate objektide tellijaks olnud riik," lisas ta. Rõžov rääkis, et tulemas on mitmeid projekte, kus plaan fassaadimaterjalina kasutada tellist. "Samas see, et projektis on ette nähtud tellise kasutamine, ei tähenda veel, et seda ka seina pannakse. Ehitaja hakkab kohe pärast ehitushanke võitmist kavaldama ja otsima odavamaid ja kehvemaid alternatiive," rääkis müügijuht.

Rõžov julgeb tellist soovitada lisaks uusehitistele ka rekonstrueerimistööde juures. Tellisfassaad sobib ka korruselamutele, kus tehakse majade täiendavat soojustamist - see on üsna levinud näiteks Soomes. "Kindlasti tuleb see kallim, kuid kui alternatiiviks on polüstüroolile tehtud krohv, võib kindel olla, et mõne aja pärast on tellisfassaad ennast mitmekordselt tasunud," kinnitas ta.

Puudub kivifassaadi traditsioon. Eestis kasutatakse tellist fassaadides märksa vähem kui Leedus, Soomes, rääkimata Madalmaadest ning Suurbritanniast. "Põhjuseks võivad olla traditsioonid. Lõuna- ja Kesk-Eestis on traditsioonid rikkamad, ent viimastel aastatel on ka Tallinnas päris palju kasutatud korrusmajade fassaadide ladumises keraamilisi telliseid. Parim näide on kindlasti Rotermanni kvartali majad!" meenutas Rõžov.

Tänavusel rahvusvahelisel tellisarhitektuuri konkursil osales Rimi Võrus asuv kauplusehoone, mis valmis 2009. aasta suvel. OÜ Humana Grupi arhitekt Priit Kaljapulk valis Rimi supermarketi uue hoone tänavapoolse fassaadiosa katteks tellise. Ta selgitas, et kauplusehoone pole mitte üleni ehitatud tellistest, vaid on kasutatud hoopis teraskonstruktsioone ning maja tagumise osa välisseinad on tehtud kergetest soojustatud fassaadipaneelidest. Tellistega on kaetud vaid tänavaalaga liituv majaosa.

"Tellise valisin just selle arhitektuurse väljendusrikkuse ja soliidsuse pärast, aga samuti ka sobivuse pärast kogu maja arhitektuurse lahendusega. Tegemist on mõnusa ja ilmastikukindla materjaliga," põhjendas Kaljapulk.

Tellis, eriti puhta vuugiga laotuna, on tema sõnul looduslähedane ja praktiliselt hooldusvaba materjal. "Lisaks on võimalik kasutatav värvigamma palju suurem kui igapäevaselt oleme harjunud arvama. Tellis koos puidu ja looduslike kivimaterjalidega loob inimsõbraliku ja sooja materjalikeskkonna, mida meil on, võrreldes kas või Madalmaadega, palju vähem," rääkis arhitekt.

Kuna kauplusehoone mahust moodustas tellis üsna väikese osa, ei suurenenud oluliselt ka ehitusmaksumus. "Kindlasti olnuks plekist kate odavam, aga arhitektuurne üldmulje Rimi brändi kuvandi kujundajana on tulevikku ulatuv investeering," sõnas ta.

Rimi Eesti Food ASi kinnisvarajuht Eve Leemets lisas, et Rimil on sel aastal plaan avada vähemalt kaks kauplust: Laagnas ja Haapsalus. "Praegu on hoonetest veel vara rääkida. Haapsalu kauplus tuleb rendipinnale ning seega hoone ehituse juures me suurt kaasa rääkida ei saa," lisas ta.

Eestis on tellise kasutamine levinud mõnevõrra vähem

kui näiteks Lätis ja Leedus. Põhjuseks võib olla hind, kuid ka traditsioonid. Rohkem on tellis ajalooliselt olnud kasutusel nn ajaloolise Liivimaa aladel. Eesti arhitektid on materjalide osas tolerantsed. Tellijad vaatavad hinda, mis on mõnevõrra kallim meil laialdasemalt levinud viimistlusmaterjalidest. Viimased külmad talved sunnivad kahtlemata kaaluma kestvamate ja tugevamate materjalide kasutamist, mida tellis kahtlemata on.

Tellis võimaldab teha terviklahendusi, kus sama iseloomuga materjali saab kasutada fassaadi, katuse, kandekonstruktsioonide, aga ka teede ja platside kattematerjali lahendustes. Kui tahta ajas kestvat hoonet, on tellis kindlasti üks kaalumist tasuv materjal.

Erinevad tellised koos individuaalse ladumisviisiga tagavad erilise tulemuse. Küll võib aga probleemiks olla ladumisele kuluv aeg ja ka heade seinaladujate defitsiit. Soovida võib tellist keskkonda, kus sama materjali on varem kasutatud. Samuti neile, kes soovivad minimaalse hoolduskuluga välisfassaadi.

Autor: Tea Taruste