Estiko-Plastar hakkas masu ajal ehituskile asemel toidukilet tootma

Artikkel

- Uudised
- Anne Oja
- 9. märts 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estiko-Plastar hakkas masu ajal ehituskile asemel toidukilet tootma
Möödunud aastal kasvas Estiko-Plastari käive 19 miljoni euroni (298,3 mln kr) ja kasum 1,01 miljoni euroni (15,9 mln kr). 2009 käive oli 15,8 miljonit eurot (248,2 miljonit kr) ja kasum 640 000 eurot (10,1 mln kr). Mullusega võrreldavas suurusjärgus käibe ja kasumi tegi ettevõte viimati 2007. aastal.
"Jäime eelmise majandusaastaga väga rahule," kommenteeris Estiko-Plastari juht Triin Anette Kaasik. "Ületasime oma ootusi päris korralikult, sest aasta alguses plaane tehes ei olnud keskkond eriti positiivne, kuid aasta arenedes saime järjest uusi lepinguid ning eks kodumainegi toidutööstus kosus suvel päris märgatavalt," rääkis ta.
Leiti alternatiiv. Kaasik ütles, et buumiaegsed tootmismahud pole otseselt taastunud. Firmal tuli järsult lõppenud ehituskile nõudlusega toime tulla ja muuta toodangu struktuuri. Viimasel aastal pidi pakenditootja rinda pistma toorme pideva kallinemise ning kohatise defitsiidiga, sest tootmismahte vähendanud suured toorainetööstused ei suutnud aasta teises pooles kasvama hakanud nõudlusele reageerida.
"Kuni 2008. aastani oli meie portfellist pea kolmandik ehitusmaterjalide tööstustele suunatud tooted. Kui see sektor peaaegu üleöö kollapsisse langes, läks meil mõni aeg, et end tugevamalt ümber orienteeruda toidutööstuse pakendite tootmisele," selgitas Kaasik.
"Kui ehituskile on vaid üks protsess, kile tootmine, siis toidukilele toimub lisaks trükk, seda lamineeritakse erinevate barjääromaduste saavutamiseks ning lõpuks lõigatakse pakendajale sobivasse rullimõõtu," lisas Kaasik.
Estiko-Plastari värske majandusaruanne märgib, et eksport tõusis mullu 48%ni kogukäibest, mis on viimase viie aasta kõrgeim tase. Suurimad ekspordi sihtriigid olid majanduslanguses eriti rängalt kannatanud Läti ja Island.
Käibelt kasvas enim eksport Norrasse, Rootsi ja Taani.
"Kindlasti ei ole tegu oluliste hinnaerinevustega, kuna tegemist on ikkagi n-ö laiatarbekaubaga," kummutas Kaasik oletuse, et ekspordikliente võideti senistest tarnijatest madalama hinnaga.
Kliente tuleb juurde. Kaasik täpsustas, et suurenes eeskätt eksport Läti toidutööstusele ja sedagi paljuski madala võrdlusbaasi tõttu.
"Ühtegi eriti suure kasvuga klienti ei oskagi välja tuua, praktiliselt kogu kliendibaas on veidi kasvanud. Islandile oleme müünud juba mitu viimast aastat, peamiselt kilepakendeid kalatööstusele. Meid esindab seal üks kohalik vahendaja, kelle müügitegevus on viimasel ajal paremini vilja kandnud, sest oleme enda usaldusväärsust vaikselt sealsel turul tõestanud," rääkis ta.
Eelmisel aastal rahvusvahelise BRC/IoP sertifikaadi saanud Estiko-Plastar näeb ettevõtte tootmis- ja müügimahtude peamist kasvu just ekspordis rahvusvahelistele toidutööstuse ettevõtetele.
BRC/IoP sertifikaat on selliste firmade hankekonkurssidel osalemise eeltingimus. "Otsime aktiivselt uusi kliente Skandinaavias ja osaleme hankekonkurssidel ning seda suunda ka jätkame," ütles Kaasik.
Juba praegu töötab Estiko-Plastar päris mitmes lõigus, nagu näiteks trükk ja lõikus, täisvõimsusel. Vaba tootmismahtu on lihtsamate kilede tootmiseks. Seetõttu tuleb Kaasiku sõnul lisaks müügimahu kasvatamisele 20,2 miljoni euroni (313 miljonit krooni) suurendada tänavu ka tootmisettevõtte sisemist efektiivsust.
Hetkel kuum