Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Estiko-Plastar keskendus masu ajal ümber toidukilele

Anne Oja, Silvia Kruusmaa 09. märts 2011, 07:10

Kilepakendite tootja Estiko-Plastar vormis end buumiaegsest suurest ehituskile tootjast ümber edukaks toidukile tootjaks ja eksportijaks.

Möödunud aastal kasvas Estiko-Plastari käive 298,3 miljonile kroonile ja kasum 15,9 miljonile kroonile. 2009 käive oli 248,2 miljonit ja kasum 10,1 miljonit krooni. Mullusega võrreldavas suurusjärgus käibe ja kasumi tegi ettevõte viimati 2007. aastal.

„Jäime eelmise majandusaastaga väga rahule,“ kommenteeris Estiko-Plastari juht Triin Anette Kaasik. „Ületasime oma ootuseid päris korralikult, sest aasta alguses plaane tehes ei olnud keskkond eriti positiivne, kuid aasta arenedes saime järjest uusi lepinguid ning eks kodumainegi toidutööstus kosus suvel päris märgatavalt.“
Kaasik ütles, et buumiaegsed tootmismahud pole otseselt taastunud. Firmal tuli järsult lõppenud ehituskile nõudlusega toime tulla ja muuta toodangu struktuuri. Viimasel aastal pidi pakenditootja rinda pistma toorme pideva kallinemise ning kohatise defitsiidiga, sest tootmismahte vähendanud suured toorainetööstused ei suutnud möödunud aasta teises pooles kasvama hakanud nõudlusele reageerida.

„Kuni 2008. aastani oli meie portfellist pea kolmandik ehitusmaterjalide tööstustele suunatud mahutooted. Kui see sektor praktiliselt üleöö kollapseerus, läks meil mõni aeg, et end tugevamalt ümber orienteeruda toidutööstuse pakendite tootmisele,“ selgitas Kaasik.

Ehituskile asemel keskendutaksegi nüüd hoopis oluliselt rohkemat väärindamist nõudvale toiduainete pakendile. „Kui ehituskile on vaid üks protsess, kile tootmine, siis toidukilele toimub lisaks trükk, seda lamineeritakse erinevate barjääromaduste saavutamiseks ning lõpuks lõigatakse pakendajale sobivasse rullimõõtu,“ lisas Kaasik.

Estiko-Plastari värske majandusaruanne märgib, et eksport tõusis mullu 48%ni kogukäibest, mis on viimase viie aasta kõrgeim tase. Suurimateks ekspordisihtriikideks olid majanduslanguses eriti rängalt kannatanud Läti ja Island.
Käibelt kasvas enim eksport Norrasse, Rootsi ja Taani.
„Kindlasti ei ole tegu oluliste hinnaerinevustega, kuna tegemist on ikkagi n-ö laiatarbekaubaga,“ kummutas Kaasik oletuse, et ekspordikliente võideti senistest tarnijatest madalama hinnaga.

Kaasik täpsustas, et suurenes eeskätt eksport Läti toidutööstusele ja sedagi paljuski madala võrdlusbaasi tõttu. „Ühtegi eriti suure kasvuga klienti ei oskagi välja tuua, praktiliselt kogu kliendibaas on veidi kasvanud. Islandile oleme müünud juba mitu viimast aastat, peamiselt kilepakendeid kalatööstusele. Meid esindab seal üks kohalik vahendaja, kelle müügitegevus on viimasel ajal paremini vilja kandnud, sest oleme enda usaldusväärsust vaikselt sealsel turul tõestanud,“ rääkis ta.

Eelmisel aastal rahvusvahelise BRC/IoP sertifikaadi saanud Estiko-Plastar näeb ettevõtte tootmis- ja müügimahtude peamist kasvu just ekspordis rahvusvahelistele toidutööstuse ettevõtetele. BRC/IoP sertifikaat on selliste firmade hankekonkurssidel osalemise eeltingimuseks. „Tegeleme aktiivselt uute klientide otsimisega Skandinaavias ja erinevatel hankekonkurssidel osalemisega ning seda suunda ka jätkame,“ ütles Kaasik.

Juba praegu töötab Estiko-Plastar päris mitmes lõigus, nagu näiteks trükk ja lõikus, täisvõimsusel. Vaba tootmismahtu on lihtsamate kilede tootmiseks. Seetõttu tuleb Kaasiku sõnul lisaks müügimahu kasvatamisele 20,2 miljoni euroni (313 miljonit krooni) suurendada tänavu ka tootmisettevõtte sisemist efektiivsust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. March 2011, 07:10
Otsi:

Ava täpsem otsing