Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kosmeetiline seadusemuudatus külvab segadust

Piret Reiljan 10. märts 2011, 00:00

Lahendust ootava arusaamatuse tekitas tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi Eestis tegutsevad filiaalid ja teised nn välismaiste ettevõtete siinsed püsivad tegevuskohad tasuvad alates tänavu jaanuarist tulumaksu kohe kasumi väljaviimise hetkel. Varem kehtis kord, kus peakontorisse väljastatav kasum ei olnud maksustatav selle hetkeni, mil see hakkas ületama summat, mis peakontorist on eelnevalt investeeringute tarbeks siia toodud. Näiteks kui Nordea oleks emapangalt Eestis klientidele laenamiseks saanud 100 miljonit eurot, poleks sinna kasumina tagasi kantavat summat maksustatud seni, kuni see hakanuks ületama 100 miljoni euro piiri.

Maksuamet pole Nordeale vastanud. Nordea luges seadusemuudatustest välja, et kogu eelnevate perioodide väljastatud kasumilt tuleb filiaalidel nüüd hoobilt jaanuaris tulumaks tasuda. Küsimus on seega maksukohustuse tekkimise ajas.

Maksuameti kommentaarist ei selgunud, kas Nordeal ja teistel tema saatusekaaslastel tekkis ootamatult olukord, kus lühikese etteteatamise ajaga tuleb tasuda planeerimata maksusumma. "Muudatuse eesmärk oli võrdsustada püsivale tegevuskohale omistatud kasumi maksustamine residendist äriühingu kasumi maksustamisega ehk maksustada kasum selle väljaviimise hetkel," oli kõik, mis maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo eile vastas.

Seadust saab mitmeti tõlgendada. "Kuni selle aasta alguseni kehtis üldine põhimõte, et filiaalil tekib maksukohustus siis, kui tema poolt peakontorile tasutu ületab peakontorilt saadut. Seadusemuudatuse rakendussäte aga kohustab filiaali tasuma tulumaksu enne 2011. aastat väljaviidud kasumieraldiselt, ehk siis sätestati seadusemuudatusega tagasiulatuv maksukohustus," selgitas Nordea Eesti peajurist Kerstin Pilt. Kuna Nordea luges seadusemuudatusest välja kohese maksukohustuse eelmistel perioodidel väljastatud kasumi eest, on pank maksnud maksuhalduri kontole ettemaksu võimaliku maksukohustuse tasumiseks.

Rahandusministeerium teatas, et tegemist ei ole tagasiulatuva maksustamisega. Sätte eesmärk on vältida mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha kasumi maksuvabalt väljaviimist. "Kuna muudeti püsiva tegevuskoha maksustamise sätte sõnastust, võiks ilma rakendussätteta tekkida olukord, kus mitteresident saab maksuvabalt välja viia nii püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara kui ka siin teenitud kasumi."

Sel aastal jõustunud püsiva tegevuskoha maksustamisega seonduvate tulumaksuseaduse muudatuste peamine eesmärk on kõrvaldada püsivast tegevuskohast väljaviidavate varade/tehtavate maksete maksustamise võimalik vastuolu Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga.

Jõustunud muudatused ei saa ega tohi kuidagi tekitada olukorda, kus varasemal aastal väljaviidud vara/tehtud makse kuuluks maksustamisele tagasiulatuvalt.

Tuleb tunnistada, et tulumaksuseaduse rakendussäte ei ole normitehniliselt just kõige õnnestunum ning selle sätte tõlgendamine täiendavat maksukohustust tekitavana on selgelt vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

Seoses püsivate tegevuskohtade maksustamisega on tulumaksuseaduses tehtud kaks täpsustust, mis on küllaltki spetsiifilised.

Esimene muudatus seondub olukorraga, kus Eestis asuvast püsivast tegevuskohast viiakse välja vara, mis on soetatud Eestis teenitud kasumi arvel. Kuni 2010. aasta lõpuni maksustati sellist vara vastavalt tema turuväärtusele väljaviimise hetkel. Näiteks olukord, kus püsiv tegevuskoht teenis 100 eurot kasumit ja ostis selle eest mingi vara ning väljaviimise hetkeks oli vara turuväärtus tõusnud 150 euroni. Kuni 2010. aasta lõpuni oli maksustatavaks summaks 150 eurot (vara turuväärtus). Nüüd arvutatakse vara väljaviimisel vaid 100 eurone osa (Eestis teenitud kasum). Muudatus on maksumaksja jaoks pigem positiivne.

Teine muudatus on eelnõu seletuskirja kohaselt n-ö üleminekusäte, mille eesmärk on vältida topelt maksuvabastust. Näiteks võib tuua olukorra, kus püsiva tegevuskoha jaoks toodi Eestisse mingi vara (näiteks väärtuses 1000 eurot). Tulumaksuseadus lubab püsivast tegevuskohast maksuvabalt välja viia nii palju kasumit, kui siia püsiva tegevuskoha jaoks vara on toodud. Kui mõni püsiv tegevuskoht teenis vahepeal näiteks 300 eurot kasumit ja viis selle rahana Eestist välja, siis ta selle pealt tulumaksu tasuma ei pidanud (väljaviidud vara 300 eurot ei ületanud Eestisse sissetoodud 1000 eurot).

Uus seadusesäte välistab siia kunagi toodud 1000eurose vara maksuvaba väljaviimise (tulumaksu tuleb maksta 300 euro pealt). Iseenesest on tegemist seaduse mõtet täpsustava sättega, kuid raske on hinnata, kas mõnel maksumaksjal võis tulumaksuseaduse varasema sõnastuse alusel mingeid muid õiguspäraseid ootusi tekkida. Tegemist on väikese maksumaksjate ringi ning küllaltki spetsiifilise olukorraga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing